Selle aasta algusest alates on Tallinna Lastehaiglasse jõudnud ravile kokku 62 koroonadiagnoosiga väikest patsienti.

Mitte kõik, kes lastehaigla erakorralise meditsiini osakonda koroonakahtlusega tulevad, ei vaja haiglaravi. Vahel piisab vanematele koduste ravijuhiste andmisest, et laps saaks tuttavas keskkonnas terveks. Sellistel juhtudel on enamasti kogu perekond olnud nakatunud ja vanematel juba selge pilt, mis last vaevab. Neid on oluliselt rohkem kui see 62, kes haiglasse ravile on jäetud.

Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja dr Reet Raukas ütleb, et lapsed põevad haigust üldjuhul kergelt, keskmine haiglaravi kestus on 3,5 päeva ehk oluliselt lühem kui täiskasvanutel.

"Vanus ulatub mõnenädalastest kuni 17-aastasteni. Imikud, kes on nooremad kui kuu, neil on sageli keegi pereliige haige olnud, koos sellega on tita ka saanud nakkuse, tal on palavik, siis pöördutakse haiglasse, laps stabiliseeritakse ära ja pere läheb koju tagasi. 17-aastase haiguspilt sarnaneb rohkem täiskasvanutele: esinevad köha, hingamisraskused, kopsupõletik," kirjeldab dr Raukas.

Imikutega pöördutakse EMO-sse sageli hoopis muu kaebusega: laps kas ei söö, on loid või muidu teistmoodi kui tavaliselt. Lastehaiglas on siis välja tulnud, et lapsel on koroonaviirus.

Kuigi koroonaga nakatunud sünnitajaid ikka esineb, siis üsasisest haiguskandlust pole Eestis veel registreeritud. Nii on kõige nooremad lastehaiglasse jõdunud olnud paarinädalased koroonapositiivsed.

"Imikutel on haigus kerge kuluga olnud. Ühe-kahe-kuused lapsed on enamasti palavikuga olnud. Vanemad pöörduvad näiteks esimesel haiguspäeval palavikuga, siis aitame seda alla võtta, anname toetavat ravi," kirjeldab dr Raukas.

Dr Raukas ütleb, et natuke suuremate laste puhul väljendub koroona sageli just rasketes seedehäiretes ja see on enamasti ka põhjus, miks lapsed haiglaravi vajavad: neil esinevad oksendamine, kõhulahtisus, selle tagajärjel juba ka vedelikupuudus.

"Kuigi tänavu liigub ka rota- ja noroviirust, siis tundub, et just seedetrakti sümptomitele tuleks tähelepanu pöörata. Kui on väikelapseeas laps, kes püsivalt oksendab, siis emad-isad kodus ei jõua neid ära joota. Veeni kaudu on kergem taastada nende vedelikutasakaalu," ütleb dr Raukas.

Tavaimmuunsüsteemiga lapsed taluvad niisiis koroonaviirust üsna hästi. Raskemad juhtumid on olnud aga lastega, kel on muud tõsisemad konditsioonid.

Nii on üks tütarlaps saanud raviks ka remdesiviri, mida ka täiskasvanute puhul raske hingamispuudulikkuse korral leevendava ravina kasutatakse.

"Tema haiglasse pöördumise põhjus oli hoopis tema põhihaigus – leukeemia diagnoos. Pere juba oli koroonapositiivne, tema sai kaks päeva hiljem ka sama diagnoosi. Ta sai vähivastast ravi, aga teisel haigusnädalal tekkis ka kopsupõletik," kirjeldas dr Raukas.

Õnneks tütarlaps paranes koroonast.

Koroonat on tulnud paralleelselt ravida ka raske kuluga diabeeti põdeval lapsel.

Üha rohkem raskeid tüsistusi

Kuigi haigus ise on reeglina kerge kuluga, on hiljuti hakanud muret tegema aga väga rasked tüsistused, mis ilmnevad just lasteaia- ja algkooliealistel lastel mõned nädalad pärast koroona läbipõdemist, mis ise haiglaravi pole vajanudki.

"Mais-juunis hakkasid prantslased kirjeldama, et lastel tekivad tõsised süsteemsed haigused koroona põdemise järel. Nüüd veebrruaris näeme meie seda ka: kaks kuni kuus nädalat pärast koroona põdemist tekib lastel väga tõsine multisüsteemne põletikureaktsioon," kirjeldab dr Raukas.

See konditsioon toob enamasti kaasa väga kõrge palaviku, vere põletikunäit läheb äärmiselt kõrgeks, tekib spetsiifiline lööve kätel-jalgadel, huuled ja silmad punetavad, labakäed ja -jalad võivad minna tursesse, sageli kaasneb ka kõhuvalu koos kõhulahtisuse ja oksendamisega. Lisaks peavalu, nohu-köha. Need on sümptomid, mida vanemad kodus näevad ja millega lastehaiglasse pöördutakse. Ülejäänu selgub haiglas juba uuringutega.

"Kahjustatud on südame-veresoonkond, tekivad südame koronaaride muutused ja lihaskonna häired, haiguse arenedes võivad kaasneda ka neerupuudulikkus, maksafunktsiooni häired, muutused verehüübimises," loetleb dr Raukas.

"Esimene selle diagnoosiga poiss, nii 6-7-aastane koolipoiss, oli jõulu ajal olnud natuke nohus, ta oli varasemalt testimata. Kui ta veebriuaris sattus raskes seisus haiglasse, olid tal koroona antikehad väga kõrges tiitris, sealt ilmnes selge seos koroona varasema põdemisega," räägib dr Raukas.

See multisüsteemne põletikureaktsioon koroonatüsistusena on raske kuluga haigus, mis vajab haiglaravi paar nädalat.

Siiani on sellise diagnoosiga vajanud alates veebruarist haiglaravi juba kaheksa last ja nädal-nädalalt on sellise tüsistuse esinemissagedus hakanud kasvama. Praegu näiteks on ravil kaks sellise diagnoosiga last. Nad kõik jäävad lasteaiaealiste ja algklassilaste vanusesse.

Dr Reet Raukas rääkis samal teemal ka "Ringvaates":