Pensionisaajate arv vähenes viie aastaga 87 000 võrra
Eestis on pensioni saavate inimeste arv viimase viie aastaga töövõimereformi tõttu viiendiku võrra vähenenud, seepärast on kahanenud ka pensionäride osakaal rahvastikus. Küll aga suureneb iga aastaga vanaduspensionäride arv.
Kui 2016. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 415 097 pensionäri, siis tänavu 1. jaanuaril oli statistikaameti andmeil Eestis 328 197 pensionäri. Selle põhjal on vähenenud ka pensionäride osakaal rahvastikus - viis aastat tagasi oli pensionisaajaid 32 protsenti Eesti elanikest, tänaseks on see langenud 25 protsendile.
"Pensionäride koguarv sisaldab lisaks vanaduspensionäridele veel töövõimetuspensioni, väljateenitud aastate pensioni, toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni saajaid. Pensionäride arv ja osatähtsus on viimastel aastatel langenud peamiselt töövõimetuspensioni saajate arvelt. 2016. aastal toimus Eestis töövõimereform, pärast mida hakkas töötukassa hindama inimeste töövõimet ja maksma töövõimetoetust ja 1. jaanuarist 2017 alates uusi töövõimetuspensione enam ei määratud," selgitas statistikaameti sotsiaalse heaolu ja tööturu rühma juhtivanalüütik Marin Tasuja ERR-ile. Tema sõnul makstakse töövõimetuspensioni edasi peamiselt neile, kellel on määratud tähtajatu töövõimetus, mis kehtib vanaduspensionieani.
Seepärast on ka töövõimetuspensioni saajate arv kümne aastaga kümme korda vähenenud. Kui 2012. aasta esimesel jaanuaril sai töövõimetuspensioni 90 093 inimest ning 2016. aasta 1. jaanuariks oli see kasvanud isegi 97 459 inimeseni, siis 2018. aasta alguseks oli see arv kahaneud 56 000-ni, 2019. aastaks 28 000-ni, 2020. aastaks 15 000-ni ja tänavu 1. jaanuari seisuga oli Eestis 9064 töövõimetuspensinäri.
Küll aga suureneb Eestis vanaduspensionäride arv. Kuni 2013. aastani püsis see alla 300 000, kuid 2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 300 047 vanaduspensionäri ning tänaseks on see jõudnud 305 702 inimeseni.
Samuti on kasvanud väljateenitud aastate pensioni saajate arv: kui 2012. aasta alguses oli neid 2555, siis käesoleva aasta alguseks oli neid 5993. Väljateenitud aastate pensioni saavad vastava seaduse alusel politseinikud, päästjad, vanglatöötajad, kaevurid ja mõne muu eriala töölised.
Pension on jõudsalt kasvanud
Samas on kümne aastaga keskmine pension peaaegu kahekordistunud. Kui 2011. aasta 1. jaanuari seisuga oli keskmine pension 272 eurot kuus, siis 2021. aasta alguses oli see ligi 521 eurot. Eelmise kümnendi esimese pooles kasvas keskmine pension iga aasta kuni paarkümmend eurot, alates 2017. aastast suurenes keskmine pension iga aasta umbes 40 euro võrra.
Keskmise pensioni suurus erineb maakonniti. Arvestades, ka regionaalseid palgaerinevusi, on keskmine pension oodatult kõrgeim Harjumaal (550 eurot) ja Tallinnas (548 eurot) ning madalaim Ida-Virumaal (508 eurot) ja Lõuna-Eestis (Valgamaal 513, Põlvamaal 519, Võrumaal 520 eurot).
Erinevusena keskmise palga statistikast on aga ka Hiiumaa ja Saaremaa keskmised pensionid tipu lähedal - vastavalt 549 ja 543 eurot, millest võib järeldada, et osa kõrgepalgalisi on pensionieas kolinud elama saartele.
"Keskmise pensioni piirkondlikud erinevused on seotud piirkondlike palgaerinevustega. Aga see seos pole nii üks-ühene, kuna inimesed ei pruugi pensionieas (vanaduspensioni korral) elada seal, kus enne pensioniikka jõudmist. Statistikaameti andmebaasis avaldatud maakondliku keskmise pensioni juures tuleb arvestada, et lisaks vanaduspensionile sisaldub siin ka toitjakaotuspension, töövõimatuspension ja muud pensionid. Seega võivad keskmise pensioni piirkondlikke erinevusi mõjutada ka erinevad pensionäride osakaalud maakondades," selgitas statistikaameti analüütik Marin Tasuja.
Toimetaja: Mait Ots