Iga-aastase indekseerimisega kasvab pension tänavu 3,8 euro võrra ehk 1,6 protsenti.

Tänavune riikliku pensioni indeksi väärtus on 1,016, ja seda vaatamata mullusele erakordsele aastale. Kui indeksi väärtus oleks koroonapandeemia tõttu jäänud alla ühe, siis seaduse järgi pensioni ei indekseeritaks ehk väheneda pension ei saa, selgitas ERR-ile sotsiaalministeeriumi nõunik Merle Sumil-Laanemaa. "Sellel aastal on tänu sotsiaalmaksu heale laekumisele indeks positiivne ning pensionid suurenevad," lausus ta.

Indeksi arvutamisel võetakse arvesse 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutust ning
20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutust.

Lisaks indekseerimisele tõuseb pension tänu erakorralisele pensionitõusule. Riigikogu võttis mullu detsembris vastu pensionitõusus seaduse, millega pensioni baasosa tõsteti 16 euro võrra ning iga lapse eest makstakse senisest 3,55 eurot rohkem.

Keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension suureneb tänaselt 528,09 eurolt pärast indekseerimist 536,38 euroni ja pärast täiendavat pensioni baasosa suurenemist 552,38 euroni ehk 24,29 euro võrra, selgitas Sumil-Laanemaa.

Rahvapensioni ehk pensioni, mida makstakse inimestele, kel ei ole õigust vanaduspensionile, suurendatakse pärast indekseerimist 30 euro võrra, millega kasvab rahvapension 225,17 eurolt 255,17 euroni.

Pensionitõus puudutab 320 908 pensionäri. Vanemapensioni ehk pensionilisa sai mullu veidi üle 200 000 pensionäri.

Puhtalt pensioni indekseerimine 2021. aastal läheb riigile maksma 23,7 miljonit eurot. Kui lisada erakorraline pensionitõus (16 eurot), rahvapensioni tõus 30 euro võrra ning laste eest makstav lisaraha, on kulu kokku 83,8 miljonit eurot.