Riik jättis võlglastele võimaluse pensionirahaga täituritest mööda minna

Rahakott.
Rahakott. Autor/allikas: Pixabay

Läinud aasta lõpus tehtud seadusemuudatus jätab võlglastele võimaluse teise pensionisamba raha välja võtta nii, et kohtutäitur seda kätte ei saaks. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda tuletab meelde, et küllalt lihtsa skeemi kasutamine oleks siiski ebaseaduslik.

Praeguseks on 75 000 inimest esitanud pensionikeskusele avalduse, et oma teise samba raha septembris välja võtta. Aga juba läinud aastal ummistasid pensionikeskuse postkaste kohtutäiturite kirjad. Nimelt ütles seadus, et enne, kui väljavõetud raha inimese pangakontole kantakse, rahuldatakse ära kohtutäiturite nõuded.

"Täitemenetluses tekib järjekord. Kes rahalise nõude arestimise akti saadab esimesena, siis sellest tekib järjekord – esimene, teine, kolmas, neljas – nii, et siin on kiirus tegelikult väga oluline," rääkis kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt.

Raha väljavõtmine toimub läbi spetsiaalse infosüsteemi, aga kohtutäiturite nõuete jaoks niisugust süsteemi pole. Niisiis peaks kõik kohtutäiturite kirjad käsitsi läbi vaatama. Sellest said läinud aastal aru ka ministeeriumid ning detsembris muutis riigikogu seadust.

Kohustus kohtutäiturite nõuded enne väljamakset rahuldada lükati 2023. aastasse. Selleks ajaks peab pensionikeskus tarviliku tarkvaraarendusega valmis saama.

Esmapilgul ei paista seadusemuudatus oluline. Kui teisest sambast tulnud raha läheb arestitud pangakontole, saab kohtutäitur selle niikuinii kätte. Ainult nõuete rahuldamise järjekord võib teistsugune olla, sest ka pangakontode puhul kehtib sama reegel – see täitur, kes esimesena reageeris, saab raha varem.

Pealegi võib teise samba raha välja maksta ainult inimese isiklikule pangakontole. Oluline on aga see, et inimene võib pensionikeskusele esitada ka näiteks Soomes või Itaalias avatud kontonumbri.

"Tavapäraselt on nii, et kohtutäiturite jurisdiktsioon lõppeb selles riigis, kus nad tegutsevad. Et piiriülesed täitemenetlused on pigem väga-väga keerulised," ütles Hunt.

Sestap palus kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda pensionikeskust, et teise samba väljamaksed saadetaks ainult Eestis registreeritud kontodele. Pensionikeskuse juht Kristi Sisa ütles seepeale, et makseid ainult Eesti kontodega piirata ei saa.

"Teise sambaga on meil liitunud ka välismaalasi, kes mõnda aega on Eestis elanud ja töötanud ja teinud sissemakseid teise sambasse. Samuti on liitunud eestlasi, kes vahepeal on vahetanud oma elukohta ja soovivad nüüd teisest sambast pensionile jäädes võtta raha kasutusele. Mõlemal juhul tuleb võimaldada väljamakseid neile teise riiki. Selle pärast, et me ei saa neid kohustada tulla Eestisse ja avama Eesti krediidiasutuses arvelduskontot," selgitas Sisa.

Niisiis võib võlgnik välismaal konto avada, teise samba raha sinna saata ja siis selle kasvõi sularahas välja võtta. Aga kõigile, kes niisugust skeemi hauvad, tuletab Kristi Hunt meelde, et võlgnik ei tohi oma sissetulekuid varjata. Selle jaoks on karistusseadustikus oma paragrahv.

"Mitte kunagi ei tohi ära unustada, et teises otsas on sissenõudja. Kui me võtame selleks sissenõudjaks näiteks elatise saaja, ehk see laps või üksikvanem, siis me tegelikult peame vaatama ka nende poolt. Ei tohiks ju tekkida olukorda, et inimene võtab välja oma teise samba ja elab oluliselt rikkalikumat elu, samal ajal, kui teine ootab oma raha seal teises otsas."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: