Briti valitsus otsustas märtsi alguses anda kõigile lastega peredele tasuta kiirteste, et õpilased saaksid turvaliselt kooli naasta. Austrias kasutatakse kiirteste koolides juba veebruari algusest. Näiteid võib tuua veel Saksamaalt, Prantsusmaalt ja mujalt.

Kui haridusminister Liina Kersna sõnul on kiirtestid ka Eesti koolide tulevik, siis tervise- ja tööminister Tanel Kiik on kiirtestide osas olnud skeptilisem.

"Nende puhul on küllaltki suur oht valenegatiivse vastuse saamiseks, eriti veel, kui me ei räägi tervihoiuteenuse osutaja tehtud testimisest, vaid räägime nii-öelda kodusest testimisest," lausus Kiik.

Koolid aga ootavad kiireid lahendusi. Lapsi vaktsineerida ei saa, aga hiljemalt sügiseks on vaja tagada, et hariduse omandamine ei jätkuks kolmandat aastat järjest kodust.

"Need kuud, mis meid lahutavad uuest õppeaastast, ongi see aeg, kus me peame otsused ja lahendused kiiresti-kiiresti suutma välja töötada. Teha see võimalikuks, et testimine laste jaoks muutuks oluliselt kiiremaks. Selle läbi me suudame teha otsuseid kiiremini ja paindlikumalt ja me ei pea koole sulgema," märkis Tartu erakooli nõukogu esimees Urmo Uiboleht.

Tartu erakool ei pea erinevalt tavakoolidest riigilt kiirtestide heakskiitu ootama, mistõttu on neil ühe variandina plaanis ka uueks õppeaastaks kiirtestid soetada.

Haridusministeerium on teadlastega  asunud arutama, kas ja millistel tingimustel saaks kiirtestidega koolis riske vähendada. Teadlased esitavad uuel nädalal ministeeriumile katseuuringu plaani, mida saab aga läbi viima hakata alles siis, kui õpilased on koolimajadesse naasnud.

"Selle testi tundlikkust on võimalik suurendada sellega, et me teeme seeriatestimist ehk teeme testi igal teisel päeval," ütles Tartu Ülikooli rahvatervishoiu teadur Mikk Jürisson.

Haridusministeeriumi asekantsler Indrek Reimandi sõnul teeb kiirtestide kasutamise koolides keeruliseks asjaolu, et testi peab läbi viima koolitatud meditsiinipersonal. Selleks saab olla kooliõde, aga tema üksi ühe päevaga 150 last ära ei testi. Samuti on laustestimine kulukas.

"Testimise kasutamine on üks võimalus, aga see ei ole lihtne. Me uurime koos teadlastega, mida saab teha või missugustel tingimustel on testimine otstarbekas või kasulik. Aga me ei ole veel otsustanud, mida või kuidas me täpselt teeme," lausus Reimand.

Ettevõtjatele on kiirtestid hädavajalikud

Kui koolides kiirtestide kasutamiseks hakatakse alles tegema uuringut, siis eraettevõtted ja asutused on juba ammu saanud kiirteste endale tellida. Ettevõtjad peavad kiirteste hädavajalikuks abivahendiks.

Tartu metallitöötlusfirmas Torm Metall on kiirtestid osa töörutiinist juba kuu aega.

"Kui meil on näiteks mõni meister, kellel on kurk valus, siis võib vabalt olla, et perearst ei näe põhjust teda testile saata lihtsalt kurguvalu pärast. Aga meil on väga suur risk – see inimene võib kollektiivis ringi kõndida, rääkimata kõigist nendest, kellega ta on kokku puutunud. Testime ta ära, tõenäoliselt testime ka järgmine päev. Ja suudame ettevõtet töös hoida," ütles firma tegevjuht Oskar Kilk.

Kuigi ettevõtetes teeb testi enamasti töötaja endale ise, on kõik turul olevad kiirtestid klausliga "professionaalseks kasutamiseks". Seetõttu ei saa neid ka poodides ja apteekides müüa.

Ka tootjad ise tõdevad, et testiga saab tegelikult hakkama igaüks, kes kasutusjuhendi läbi lugenud. Mitmed testide importijad on teinud terviseametile taotluse, et lubada need erandkorras vabakasutuseks müüki. Seni pole amet veel ühtegi neist rahuldanud.

"Seesama asi, millega ninast proovi võetakse, võib murduda vale käitumise korral ja sattuda sealt edasi hingamisteedesse ja sellega tekitada oluliselt suurema tervisekahjustuse, kui on selle testi tegemise eesmärk. Ehk et on olemas professionaalseks kasutamiseks mõeldud testid ja sellepärast nad sellesse kategooriasse kuuluvadki," põhjendas terviseameti peadirektor Üllar Lanno.

Mikk Jürisson pulga ninas murdumist suureks ohuks ei pea. Küll aga on murekoht kiirtestide väiksem tundlikkus ehk suurem tõenäosus saada valenegatiivne tulemus, mis võib tekitada liigset enesekindlust. Samas on näiteks ühe konkreetse kiirtesti usaldusväärsus selle tootja sõnul üle 98 protsendi.

"Kui me võtame (proovi) ninasõõrmest, siis mina olen pisut skeptiline, et sinna väga palju rakke peale jääb. Kui ei jää, siis tekibki olukord, kus testi tundlikkus on madalam. Test peab olema võetud korralikult, ja ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks seda ei ole seni kodukasutuseks kinnitatud," selgitas Jürisson.

Oskar Kilgi hinnangul on kiirtesti tegemine jõukohane igaühele. "Ma kujutan ette, et potentsiaalselt valesti tehtud test, mis annab inimesele vale turvatunde, võiks põhimõtteliselt tekitada mingeid negatiivseid asju, aga keegi ei ütle ju, et inimene võib teha kodus testi ja siis mitte järgida reegleid. Need reeglid kehtiksid ju endiselt. See on  täiendav kontroll, inimene saab lihtsalt igaks juhuks testida," rääkis Kilk.

Kiirtestide maaletooja Selfdiagnosticsi juhi sõnul on erinevus riikide strateegiates. Kui näiteks Saksamaa näitab ise initsiatiivi üles kiirteste turule saada ja inimesi koolitada, siis Eestis käib riigi koostöö erasektoriga aeglasemalt. Samas on ka terviseamet öelnud, et praegu on prioriteet kontaktide vähendamine ja vaktsineerimine, mitte testimine.

 "See on lihtsalt otsuse küsimus, kas riik otsustab seda teha või mitte. Praegu me arvame, et kahju on natuke liiga suur, kui inimesed teevad (testi) ja satuvad olukorda, kus nad on nakatunud ilma sümptomiteta ja nad ei tea seda. Ja levitavad teadmatult. Aga kasu masstestimisest võib tegelikult üles kaaluda selle kahju," lausus Jürisson.