Kõik algas kehvast planeerimisest. See, et koolides võiks tarvitada kiirteste, oli kirjas juba "Valges raamatus", mille värskelt ametisse saanud valitsus läinud aasta kevadel kokku pani. Too Kaja Kallase sõnul rohujuuretasandil sündinud dokument pidi olema kogu koroonaviiruse vastase võitluse tugisammas.

Äsja kontrolliakti avaldanud rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane ütles, et  koolides massilise kiirtestimise korraldamist võinuks paremini planeerida kogu riigi tasandi. Vastutasid nii sotsiaalministeerium, terviseamet kui ka haridus- ja teadusministeerium.

Samas märkis Mesilane, et 26. oktoobril, kui valitsus otsustas testimise käima lükata, jäi haridus- ja teadusministeeriumil testide leidmiseks vaid viis päeva. "See asjaolu oli ettenägematus haridus- ja teadusministeeriumi kui hankija jaoks," sõnas Mesilane.

Niisiis ei saa pahaks panna, et ministeerium valis kõige kiirema hankeviisi, ehk välja kuulutamata läbirääkimistega riigihanke. Juba 28. oktoobril sõlmitigi leping OÜ-ga SelfDiagnostics. Ettevõte pakkus 5,1 miljoni euro eest kaks miljonit testi. Ja kui uus koolinädal algas, olidki suuremas osas koolides testid päral.

Pakkumine küsiti vaid ühelt ettevõttelt

Aga konkurendid tegid lärmi juba siis. Nimelt tuli välja, et ainus, kelle pakkumist küsiti, oligi OÜ SelfDiagnostics. Kristel Mesilase sõnul rikkus haridusministeerium vaid ühele ettevõtjale helistades seadust. "Ka erandliku menetlusliigi puhul tuleb tagada võimalikult suur konkurents," sõnas Mesilane.

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna nõunik Mario Kadastik meenutas, et tollel hetkel oligi valik väga väike. "Vaid kaks firmat olid reaalselt koolides pilotiseerinud testide kasutamist. Nendest ühe kohta oli meil ka info, et nad lihtsalt ei jõuaks selle ajaga."

Mesilane märkis seepeale, et võimalikke pakkujaid pidi olema rohkem, sest kuu aega hiljem oskas ministeerium pöörduda juba 11 ettevõtte poole. Suuremat konkurentsi ei oodata hangetelt ilmaasjata.

"Antud juhul suunati kogu see avalik raha lihtsalt üksikotsuse tulemusel ainult ühele ettevõtjale," ütles Mesilane, kelle sõnul on võimalik, et rohkemate firmadega suheldes saanuks riik soodsama hinna. "Kuu aega hilisemas hankes ju kiirtestide hinnad tulid odavamad."

Ka teine hange polnud kõigile avatud

Mario Kadastiku sõnul tegi hinna kalliks kiire ja keeruline logistikaülesanne. Mõne päevaga lennutati vajalikud testid mujalt Euroopast kohale. Rohkemate ettevõtetega suhtlemine polnud tema sõnul ajaliselt võimalik. Ta tõi näiteks teise hanke, mis nõudis ministeeriumilt mitu nädalat tööd.

"Siis me küsisime, mis teste ettevõtted pakuksid ja lasime terviseametil valida, millised neist koolikeskkonda kõlbaksid," rääkis Kadastik. Ja praktikas terviseamet praakis enamuse välja.

23. novembril sõlmis haridus- ja teadusministeerium uue hankelepingu. 2 370 000 euro suuruse raamlepinguga pandi paika, et OÜ Medesto Logistics on valmis kohale tooma 2,1 miljonit kiirtesti. Üks test maksis 1,14 eurot.

Taas leiti partner välja kuulutamata läbirääkimistega hankemenetlusega. Ehkki hind tuli nüüd odavam, ütles Kristel Mesilane, et uue müüja pidanuks leidma nii-öelda tavalise riigihankega.

"Sellel hetkel ei olnud ettenägematuse kriteerium enam täidetud," sõnas Mesilane. "Juba sellel hetkel, kui sõlmiti esimene hankeleping kiirtestide ostmiseks, oleks tulnud hakata ette valmistama järgmist hanget ja hea oleks olnud, kui see oleks olnud avatud menetlus."

Mario Kadastiku sõnul uue hanke ettevalmistamisega ei viivitatud. Aga avatud riigihange poleks siiski mõeldav olnud. Ta tõi näiteks kolmanda testihanke, mille kuulutas detsembris välja riigi tugiteenuste keskus.

"Professionaalne institutsioon, kes tegelebki riigihangetega, teostas selle avatud hanke ja see võttis aega kolm kuud ja üks nädal," ütles Kadastik.

Kristel Mesilase sõnul lubab seadus avatud hankemenetluse tähtaegu lühendada, nii et hanke väljakuulutamisest kuni lepinguni jõuaks 30 päevaga. See aeg oli haridus- ja teadusministeeriumil olemas. Vähemalt oleks olnud, kui nad oleks testidega säästlikult ringi käinud.

"Valitsus hindas, et vajalik on testida kaks korda nädalas läbi põdemata ja vaktsineerimata lapsi. Meile teadaolevalt päris niimoodi koolides ei toimetatud. Testiti rohkem kordi nädalas ja kõiki lapsi," märkis Mesilane.

Mario Kadastiku sõnul olnuks ülimalt optimistlik arvestada, et avatud hange päriselt 30 päevaga õnnestub.

"Riigi tugiteenuste keskus ütles meile väga selgelt, et kuigi need erandid eksisteerivad, et teha kiirendatud korras, ei olnud need rakendatavad," rääkis Kadastik. "Praktikas olnuks igal juhul olnud koolid kinni, kui me oleks läinud seda teed."

42 sendine ülejääk venitati 1,2 miljoni euroni

Kristel Mesilane selgitas, et raamleping, mille haridus- ja teadusministeerium 23. novembril sõlmis, ei pannud kellelegi ühtegi kohustust. Sisuliselt oli tegu kokkuleppega, et kui tarvis, müüb Medesto Logistics ministeeriumile teste, kui pole tarvis, siis ei müü.

"Raamlepingu mõte võiks veel olla selles, et kui raamlepingusse võetakse mitu pakkujat, tagaks see suurema konkurentsi ja madalamaid hindasid," rääkis Mesilane.

Ministeerium leppis ühe pakkujaga ja seadus seda ei keela. Samuti polnud midagi keelatut selles, et päev hiljem tellis ministeerium kogu lepingu mahu jagu, ehk 2 370 000 euro eest teste. Toona loodeti Mario Kadastiku sõnul, et järgmise testikoguse toob juba riigi tugiteenuste keskuse plaanitud hange.

Jaanuari lõpus tehti raamleping ringi. Haridus- ja teadusministeerium otsustas, et tellib samalt ettevõttelt veel 1 185 000 euro eest kiirteste. Kristel Mesilase sõnul rikuti taas seadust. Nimelt ei tohi juba sõlmitud raamlepingut suurendada.

Kadastiku sõnul ei jäänud neil midagi muud üle, sest taas oli koolide lahti hoidmine ohus. "Riigi tugiteenuste keskuse hange venis. Meil ei olnud praktiliselt ühtegi muud valikut," sõnas Kadastik ning lisas, et tema teada oli kõik tehtu ka seaduslik.

Haridus- ja teadusministeerium märgib tagantjärele, et sõlmitud raamlepingu maht ei olnud päriselt täis ja see andis neile juriidilise võimaluse lepingut suurendada. Mesilase sõnul taolist võimalust ei ole. Pealegi toetub haridus- ja teadusministeeriumi argument summale, mille eest poleks saanud isegi poolt testi.

"Sellest raamlepingu mahust oli selleks hetkeks kasutamata 42 senti. See oli summa, mille ulatuses võinuks muuta lepingut ja juurde osta." Ministeerium ostis juurde enam kui miljoni euro eest.

Liina Kersnat ootab ilmselt väärteomenetlus

Kristel Mesilane ütles, et haldusjärelevalve võib nüüd lõppenuks lugeda. "Küll aga on riigihangete seaduses ka väärteokoosseisud. Kui ilmnevad väärteotunnused, siis kohtuväline menetleja on kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetlust," rääkis Mesilane.

Äsja lõppenud järelevalve viitab kahele võimalikule väärteole. "Need on hankelepingu raamlepingu muutmine nõudeid rikkudes ja hankelepingu või raamlepingu sõlmimine nõutud menetlust korraldamata. Rahandusministeerium kaalub praegu väärteomenetluse alustamist."

Menetlust ei pea ilmtingimata alustama. Rahandusministeerium leiab mõne rikkumise pea kõigi plaaniliste järelevalvete käigus. Aga tihtipeale liigitub rikkumine vähetähtsaks. Aga testihangetega on asi karmim.

"Antud juhul on lepingute mahud väga suured," rääkis Mesilane. "Sellisel juhul tuleb seadust eriti rangelt kohaldada. Ja siin on ka avalik huvi väga suur."

Kuna ministeeriumile pole väärteomenetluse alustamisest teada antud, ei saa Mesilane seda ka ajakirjanduse vahendusel teha. Ta tõdeb vaid, et tõenäoliselt menetlus algab.

"Riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste suhtes ei saa väärteomenetlust läbi viia. Seega kui tegemist on hankijaga, kes on riigiasutus, on võimalik karistada ainult füüsilist isikut," rääkis Mesilane ja märkis, et testihangete puhul oleks menetlusaluseks see, kes hankelepingud sõlmis.

"See on haridus- ja teadusminister," ütles Mesilane.

Mõlemad rikkumised, mida võimalik väärteomenetlus puudutaks, saaksid süüdlasele tuua kuni 1200-eurose rahatrahvi.

Kersna ütles "Aktuaalsele Kaamerale", et võtab juhtunu eest vastutuse: "Kui tõesti haridus- ja teadusministeerium kiirteste hankides rikkus seadust ja selleks on vaja alustada väärteomenetlust, [siis] mina tõesti allkirjastasin need lepingud ja selgelt võtan ka vastutuse, sest koolide turvalise avatud hoidmine ongi haridus- ja teadusministri vastutus ja kui ma selle eest saan karistatud, siis loomulikult võtan ma vastutuse ja võtan selle karistuse ka vastu."

Kadastik: minister nõudis nii tulemusi kui juriidilist korrektsust

Kersna nõuniku Mario Kadastiku sõnul tegi ministeerium parima, mis toonases infoväljas sai teha. "Ja ka tagantjärele tarkus näitab, et me käitusime õigesti. Kõik hilisemad otsused on näidanud, et seda ei oleks saanud teistmoodi teha," ütles Kadastik.

Ta lisas, et ministeeriumi hinnangul ei rikutud testihankeid korraldades ka ühtegi seadust. "Seal on olemas võib-olla mingisuguseid tõlgenduse küsimusi ja me oleme kasutanud punkte, mis ei ole väga tavapärased, mis ongi ette nähtud erakordsete olukordade jaoks ja eks nad tekitavad pretsedente, aga see ei tähenda, et me oleksime läinud ja otseselt seadust rikkunud."

Kadastiku sõnul oli minister Liina Kersnale oluline, et leitaks lahendused. "Meie põhiline tees ja mandaat oli see, et koolid peavad jääma lahti. Seda oli kogu aeg lubatud. Selles suhtes Liina motiveeris meid seda kõike teostama," rääkis Kadastik.

"Aga alati oli tal ka küsimus, kas need tegevused on õiged," lisas Kadastik. "Et kas see on juriidiliselt korrektne, kas see on võimalik. See ei olnud nii, et tehke, mis iganes saab, ükskõik, mis seadustes on."