Valitsus plaanib neljapäeval lisaeelarve riigikokku saata

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Valitsuse istung Autor/allikas: Stenbocki maja Flickr

Valitsus sai pühapäeva hilisõhtul põhimõtteliselt valmis selle aasta lisaeelarve, mis loodetakse riigikogule üle anda selle nädala neljapäeval. Lisaeelarve maht on vähemalt 600 miljonit eurot, lisaeelarve põhiallikas on laenuraha.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles ERR-ile, et valitsuskabinet arutab lisaeelarve detaile veel teisipäeval ning kiidab selle loodetavasti heaks neljapäeva hommikul, nii et samal päeval saaks selle riigikogule üle anda.

Lisaeelarve maht on ministri sõnul vähemalt 600 miljonit eurot, aga võib täpsustuste käigus küündida ka 700 miljonini.

Seda, kui palju eelarve-eesmärkide tarvis on laenu vaja võtta, saab Pentus-Rosimannuse sõnul täpsemalt vastata pärast uut majandusprognoosi.

"Meil on praegu 2021. aasta eelarvega antud parlamendi poolt iseenesest mandaat sel aastal laenu kasutada kuni kaheksa miljardit eurot. Kindlasti on need piirid, mida me muuta ei soovi," sõnas rahandusminister.

"Aga kogu selle aasta laenuvajadus sõltub suuresti sellest, kuidas läheb majandusel, kui kiiresti loodetava leevenemise järel ühel hetkel normaalsema eluolu juurde naasmisel majandus taastuda saab. Sellest kõigest sõltub ka selle aasta laenukoormus. Lisaeelarvet praeguses majandusfaasis saab teha muidugi kasutades allikana laenuraha."

Sõltumata lisaeelarvest on märtsi lõpus plaanis kasutada tõenäoliselt lühiajalisi võlakirju. Pentus-Rosimannuse sõnul on tegemist tavapärase riigi rahavoogude juhtimisega. "See on olnud algselt sel aastal plaanis ka varasemalt, aga kuna jaanuar-veebruar olid kuud, kus tänu ettevõtluse tugevale toimetamisele seda vajadust ei tekkinud, siis nüüd tõenäoliselt jõuab see kätte lihtsalt märtsi lõpus," selgitas minister. Täpset mahtu ei soovinud ta veel prognoosida, aga tõenäoliselt käib jutt sadadest miljonitest.

Võimalikest kärpekohtades rääkides ütles Pentus-Rosimannus, et praegune valitsus soovib vältida eelmise lisaeelarve koostamise aegset olukorda, kui selles ei kajastanud üksnes kriisiga seotud kulutused.

"Lisaeelarve peab olema tõhus, leevendusmeetmed on ajutised ja võimalikult hästi sihitud. Otsesed kärped saaksid puudutada valdkondi, kus praegu juba on väga keeruline," ütles ta, tuues näiteks, et kõige suuremad kulud on nii hariduses, sotsiaalvaldkonnas, kogu pääste- ja sisejulgeoleku valdkonnas. "Ei ole mõeldav, et keset kriisi, kui haiglate pool vajab tuge juurde ja saab ka lisaeelarvest tuge juurde, me läheksime juba praegu väga piiri peal toimetavates sektorites kärpeid tegema."

Pentus-Rosimannus märkis veel, et kõigi mitte vahetult eesliinil toimetavate sektorite puhul on valitsusel soov, et need kulutused, mis kriisi tõttu jäävad tegemata, näiteks lähetusteks ja koolitusteks plaanitud raha, suunataks just kriisiga seotud kulude katteks.

Valitsuse reservfondist saab tänavu esimesel poolaastal kasutada sihtotstarbeta raha 60 miljonit. Sealt on praegu planeeritud testimise ja vaktsineerimise kulud. Nüüd on plaanis need kulud katta lisaeelarvega, et selle summa ulatuses reservfondi raha nö vabastada.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: