Züleyxa Izmailova: lisaeelarves ei tohi unustada lastega peresid
Terve aasta kestnud koroonakriis on vähendanud paljude perede sissetulekuid. Aeg on tuua lauale Reformierakonna 2019. aasta riigikogu valimistel antud lubadus lasteaia kohatasu kaotamiseks, kirjutab Züleyxa Izmailova.
Tunnistan ausalt, et riigikogu valimiste ajal kõlas tasuta lasteaia mõte Reformierakonna kampaanias pigem populistliku lennukilt raha loopimise kui tõsiseltvõetava lubadusena.
Populistlikkus tulenes sellest, et enamik peresid ei vajanud kohatasust vabastust ja läbimõtlemata teostuse puhul võivad taolisel meetmel olla isegi negatiivsed regionaalpoliitilised tagajärjed. Eriti just väiksemate ja suuremate tulubaasidega omavalitsuste konkurentsis, soodustades linnastumist ja andes ääremaastumisele veelgi suuremat hoogu.
Aga ka seetõttu, et praeguses süsteemis lasteaia kohatasu üle otsustab kohalik omavalitsus, mitte riik ja ometigi olid need just riigikogu, mitte kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis antud lubadused.
Kui veel eelmisel aastal olin kohatasu kaotamise küsimuses vägagi skeptiline, siis nüüd, mil paljude perede sissetulekud on kriisi tõttu vähenenud, asetub toona antud lubadus hoopis teise valgusesse.
Numbrid selgeks
Kui palju lisaraha riigieelarve sel juhul vajaks, seda omal ajal välja ei käidud. Ka rahandusministeeriumi erakondade valimisprogrammide analüüsis jäi konkreetne lubadus läbi arvutamata. Väidetavalt ei saanud seda teha, sest ettepanek olevat liiga üldsõnaline. Ilmselt teevad ministeeriumi ametnikud sellist ülevaadet pigem vabatahtlikult ja oma vabast ajast ning veel põhjalikumaks analüüsiks päevatöö võimalust ei anna.
Olgu kuidas on, aga üks erakond on andnud vähemalt minigigi indikatsiooni. Nimelt sotside hinnangul maksaks kohatasu kaotamine riigile 65 miljonit eurot aastas.
Nüüd, kui peale väikest pausi on riigi eesotsas taas Reformierakond, saaks täpse maksumuse välja arvutada ja valijatele antud lubaduse täita. Seda enam, et kõik asjasse puutuvad ministriporfellid on peaministripartei käes.
Otsuse kinnitamiseks vajalikud hääled peaksid ilmselt kokku tulema, sest lisaks peaministriparteile toetaksid seda ettepanekut riigikogu hääletusel ka koalitsioonipartnerid. Keskerakond on alushariduse tasutuks muutmist koos tasuta toiduga oma programmis ette näinud.
Need ambitsioonid pidid toonase haridusministri Mailis Repsi sõnul tema haldusalas kavandatavasse alushariduse reformi eelnõusse kirja minema. Kahjuks nüüd juba mitu aastat veninud reform, mis äsja ühe kooskõlastusringi läbis, lasteaia kohatasu kaotamist ette ei näe. Selle dokumendi järgi jääks ka senine toidukulu endiselt lapsevanemate kanda, kuigi Keskerakond lubas valimistel tasuta toitu kõigile lastele kõigis haridusastmetes, sealhulgas lasteaias.
Tasuta mahetoit lasteaedadesse
Tasuta toidu idee on igati tänuväärt mõte. Ootamatult meeldiva üllatusena käis peaminister Kaja Kallas 20. jaanuari koalitsioonikõneluste pressikonverentsil välja hoopis Eestimaa Roheliste programmist nopitud punkti - alustada mahetoidu pakkumisega nii koolides kui ka lasteaedades. Rohelised tervitavad seda otsust. See ongi ainuõige suund, sest kõik lapsed väärivad tervisele kasulikku ja ohtlikest taimemürgi jääkidest puhast toitu.
Seetõttu rohelised Tallinna lasteaedades mahetoidu pilootprojekti käivitasidki. Mahedalt kasvatatud ehk sünteetilistest taimemürkidest vaba toit on kaubanduses küll kohati veel mürkidega pritsitud toidust kallim, aga otse tootjalt ja hulgi hankides juba täiesti konkurentsivõimelise hinnaga.
Majanduslanguse olukorras on mahe tavatarbijale aga veelgi kättesaamatum kui aasta eest. Valitsuse otsus lasteaias ja koolis mahetoitu pakkuda oleks investeering meie laste paremasse tervisesse ja võtaks peredelt raskel ajal ühe mure vähemaks.
Vaatamata asjaolule, et peaminister haridusasutuste mahetoidu teema pressikonverentsil väga selgelt välja tõi, seda koalitsioonilepingust ei leia. Kõik, mida peaminister ette võtab, ei peagi seal kirjas olema ja rohelised on valmis Tallinna mahetoidu pilootprojekti korraldamisest saadud kogemusi jagama ning nõu ja jõuga toeks olema.
Ka lastega pered vajavad kriisist väljatulekuks tuge
Lätis makstakse 200-eurost ühekordset toetust puudega lapse ja erihooldust vajava puudega inimese hooldajatele ja pensionäridele. Lisaks saavad kriisis kannatanud pered riigilt 500 eurot iga lapse kohta.
Sellistest kriisitoetustest oleks ka Eesti peredele palju abi, sest ajad on tõepoolest keerulised. Hakkama peab saama olukorras, kus pere sissetulekud on kaotatud töö tõttu tunduvalt vähenenud, samal ajal kui majapidamiskulud hoopis tõusevad.
Koroonakriisi tõttu koduseinte vahel pikemalt viibimine on suurendanud tarbitava vee ja elektri kogust. Rääkimata ajast, mis vanemad on õpetaja, IT-spetsialisti, koolikoka, koristaja ja korrapidaja ametite selgeks õppimise ning rakendamise peale kulutanud. Seda eriti mitme lapsega peredes.
Igal juhul peab valitsus nii kriisaegsete kui ka kriisist taastumise meetmete hulgas perede toimetulekule mõtlema hakkama ja lasteaiatasu kaotamise teema on täiesti kohane ning peaks juba järgmist õppeaastat silmas pidades täna päevakorras olema.
Võib julgelt väita, et räägin olulise suure osa valijate nimel. Eelmistel riigikoguvalimistel oli lasteaia kohatasude kaotamine üle Eesti kirjas vähemalt kolme erakonna valimislubadusena.
Mitmed omavalitsused on kohatasu küsimise ajutiselt peatanud, aga majanduse tervikseisu arvestades vajaksid lapsevanemad rohkem tuge. Mitme eelkooliealise lapsega leibkondadele ja ka ühe lapsega üksikvanemale oleks selline meede suureks abiks.
Seega, kui kohatasu kaotamine hästi läbi mõelda ja tagada, et tasu kaotamine ei tuleks lasteaiaõpetajate palga ja haridusteenuse kvaliteedi arvelt, on mõttel kindlasti jumet ja seda tuleks arutada juba 2021. aasta lisaeelarve kontekstis, sest sügis ei ole kaugel. Ja riigieelarvestrateegias võiks samuti paigas olla pikaajalisem plaan, et alusharidus on Eestis tasuta.
Toimetaja: Kaupo Meiel