Jaanuaris käivitas valitsus Eesti.ai algatuse, mis peaks aitama tehisaru abil Eesti majandust edendada, ning uuel nädalal riigikogus teisele lugemisele jõudvast lisaeelarvest saavad Eesti.ai projektid juurde 10,98 miljonit eurot.

Kuna peaminister Kristen Michal on öelnud, et selle algatuse toel peaks Eesti majanduse maht juba viie aasta pärast 25 protsendi võrra kasvama, uuris ERR Eesti.ai tiimi juhi Kirke Maari käest, kas reaalselt rahaliselt mõõdetavat mõju võiks oodata juba selle aasta lõpuks.

Maar märkis, et käesolev aasta on alles käivitusetapp ja seetõttu ei ole aasta lõpuks realistlik hinnata Eesti.ai mõju kogu majanduse mahule eraldi rahalise näitajana.

"Küll aga saab selleks ajaks mõõta esimesi vahetulemusi konkreetsete projektide tasandil. Need vahetulemused võivad olla näiteks ajasääst, käsitöö vähenemine, andmekvaliteedi paranemine, tõhusamad tööprotsessid ning ettevõtete esimesed tehisarulahenduste katsetused ja kasutuselevõtt," lausus Maar.

Tema sõnul on projektipõhised mõõdikud selle aasta kohta sisukamad ja täpsemad, kui katse arvutada Eesti.ai lõplikku mõju kogu majanduse tasandil. 

"Pikaajaline majanduslik mõju tekib alles siis, kui tehisaru kasutamine jõuab üksikutest pilootidest ettevõtete, avaliku sektori ja inimeste igapäevastesse tööprotsessidesse," sõnas Maar. 

Lisaeelarvest saadud 11 miljonit eurot on tema sõnul mõeldud Eesti.ai esimese rakendusetapi tegevusteks käesoleval aastal. Projekte on algatusel 15 ja need hõlmavad kuut valdkonda: elanike oskused, tervis, haridus, ettevõtlus, tehisarutaristu ja avalik sektor. Neist 11 projekti saavad rahastust lisaeelarvest.

Ligi pool lisaeelarve eraldisest kulub rahva harimiseks

Täpsemalt jaotub kavandatud rahastus selliselt, et 5,2 miljonit eurot saab riigikantselei, et viia ellu elanikkonna oskuste programm "Kõige AI-targem rahvas".

Justiits- ja digiministeerim saab 1,055 miljonit eurot õigusloome ja avaliku sektori tööprotsesside automatiseerimise algatusteks, sealhulgas avalikule sektorile vajalike litsentside kuludeks. Riigi tugiteenuste keskusele jagub lisaeelarve eraldisest 0,55 miljonit eurot, mille varal on plaanis tehisaru toel lihthangete protsessi tõhustada.

Haridus- ja teadusministeerium saab 1,9 miljonit eurot, millest 1,3 miljoniga luuakse uusi praktilisi tehisarulahendusi õpetajate ja õpilaste toetamiseks, 0,25 miljonit läheb hariduse X-tee personaliseeritud õppe ja tehisaru rakendusteks ning 0,35 miljonit saab eesti keele instituut eesti keele järelõppeandmestike loomiseks suurte keelemudelite jaoks. 

Sotsiaalministeeriumi haldusalas eraldatakse tervisekassale 2,022 miljonit eurot nelja tervishoiuvaldkonna algatuse käivitamiseks. 

"Tervishoiuvaldkonna projektid puudutavad perearstide ja kiirabitöötajate dokumentatsiooni automatiseerimist, terviseandmete turvalist väärindamist ning krooniliste haiguste ennetamise ja ennetuspõhise rahastusmudeli innovatsiooniprojekti," loetles Maar.

Ta märkis, et lisaks Eesti.ai projektiettepanekutele sai lisaeelarvest 0,25 miljonit eurot õiguskantsleri kantselei, et tehisaru kasutamise õiguslikke küsimusi ja järelevalvevõimekust tugevdada.

Majandusministeerium on Eesti.ai ettevõtlusmeetmeks 2026. aastal ette näinud seitse miljonit eurot ning selleks lisaeelarvest raha ei küsitud, vaid see tuleb riigieelarves olemasolevatest vahenditest ja EL-i struktuurifondidest. Selle summa toel avanevad suvel ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuses (EISA) uued meetmed, mille abil peaksid ettevõtted tehisaru testima ja rakendama.  

Praeguseks on töötubades käinud tuhatkond inimest

Esimene Eesti.ai nõukoja koosolek toimus 8. aprillil ning seal kinnitati 15 projekti ettepanekud, mille algatuse meeskond oli ette valmistanud. Kõik need projektid on alles käivitamisel.

"Aktiivselt on käivitunud programmi "Kõige AI-targem rahvas" kolmekuuline katseetapp, mille eesmärgiks on saada tagasisidet, millised on kõige sobivamad formaadid tehisarualaste õpitubade suuremahuliseks läbi viimiseks. Praeguseks on toimunud 27 töötuba Eesti erinevates linnades," rääkis Eesti.ai tiimi juht.

Töötubades on osalenud tuhatkond inimest ja valminud on ka elanikkonna oskuste 18-kuulise programmi esialgne kontseptsioon, kodanike tehisarupädevuse mudel ning ette valmistatakse hankedokumente, täpset koolitusplaani ja digiplatvormi arhitektuuri.

Eesti.ai pakutavate praktiliste AI-töötubade vastu on inimestel Maari kinnitusel suur huvi ja igas töötoas on 30-40 osalejat. Kuna aga tehisarulahendused ja nende kasutusvõimalused arenevad praegu väga kiiresti, tuleb ka töötubade sisu pidevalt täiendada ja kohandada. 

Programmi katseperiood algas aprillis ja lõpeb juunis. Selles faasis on koolitajatena kaasatud neid praktikuid, keda on Eesti.ai kaasamisüritustel soovitatud.

"Koolitajate puhul küsisime varasemaid referentse ja soovitusi ning hindasime nende kogemust praktiliste tehisarutöötubade läbiviimisel konkreetsetes vertikaalides ja üldiselt," sõnas Maar ja lisas, et kui programm täies mahus käivitub, hakatakse koolitajaid hankega valima. 

Eesti.ai tulemuslikkust peaks näitama tootlikkuse tõus

Eesti.ai õpitoad on osalejatele tasuta ning suunatud eelkõige elanikele. Ettevõtjatele suunatud meetmed on tehisaruosak ja tehisaru äriarendustoetus, neid aga valmistab ette EISA.

Tehisaruosaku toetuse maht on 20 000 eurot ühe ettevõtte kohta, äriarendustoetuse puhul on toetuse maht ühe projekti kohta 100 000 kuni 500 000 eurot.

"Meetmete eesmärk on suurendada ettevõtete valmisolekut investeerida tehisarutehnoloogiatesse ja protsessiinnovatsiooni," ütles Maar, kelle sõnul on plaanis toetada tehisaru katsetamist ja testimist, mis peaks aitama ettevõtetel suurendada tootlikkust, arendada uusi lahendusi ja kasvatada ekspordipotentsiaali. 

Riigiabireeglid näevad ette, et toetust saavate ettevõtete omaosalus peab olema 30-50-protsenti.

Eesti.ai tegevuse tulemuslikkuse hindamisel näeb Maar peamise indikaatorina Eesti tööandjate tootlikkust ehk lisandväärtust töötaja kohta. See on rahvusvaheliselt võrreldav näitaja ning seostub tema sõnul Eesti eesmärgiga jõuda 2035. aastaks 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest tootlikkusest.

Lisaks sellele töötab Eesti.ai sügiseks välja iga fookusvaldkonna lühi- ja pikaajalised tulemus- ning mõjuindikaatorid, võttes aluseks Eesti 2035 ja TAIE 2035 mõõdikud ning statistikaameti andmed.

"Oleme välja töötanud ka tehisaru mõju mõõdikulaua esmase prototüübi Mõjutamm, mille eeskujuks on statistikaameti Tõetamm. Selle eesmärk on koondada Eesti.ai tegevuste mõju võimalikult arusaadavalt ja andmepõhiselt. Mõju hindamise metoodika arendamiseks plaanime koostööd ka ülikoolide andmeteadlastega," kirjeldas tiimijuht.

Eesti.ai tiim kuulub riigikantselei strateegiabüroo alla ja seda rahastatakse struktuuritoetuse meetmest "Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse toetamine", lühema nimega innofond.

Algatust toetavad ministeeriumid ja nende allasutused ning töörühma on Maari sõnul kaasatud ligi 25 inimest eri asutustest.