Arusaam ühistranspordi olemusest vajab uuendamist ja kohanemist uute oludega nii rahvastiku paiknemise, liikumise põhjuste kui ka kasutajate ootuste osas. Nõudepõhine transport seda teebki, lähtudes reisijate liikumisvajadustest, pakkudes paindlikke lahendusi ja arvestades inimeste soove.

Nii nagu erasektoris suuremates linnades toimivad nõudepõhiselt Bolt või Uber, on sarnane põhimõte rakendatav ka ühistranspordis, võimaldades tellida ühissõidukit sobival ajal sobivasse kohta. Seda ka hajaasustusega maapiirkondades.

Ühistranspordi planeerimine käib praeguste sõitjate järgi, kuid ei tegeleta potentsiaalsete reisijatega, kes erinevatel põhjustel praegu veel ühistransporti ei kasuta. Kuidas saada nemad bussidesse? Eks ikka pakkudes kasutajasõbralikku teenust, kus mugavus ja optimaalne ajakulu teevad bussisõidu mõistlikuks valikuks.

Liikumisvaesuse vähendamine ja edu välisriikides

Nõudepõhist transporditeenust on juba mitmeid aastakümneid edukalt katsetanud paljud Euroopa riigid, sealhulgas ka Põhjamaad. Eesmärk on hõlbustada inimeste liikuma saamist, seda eriti haavatavate reisijagruppide seas nagu vanurid, puuetega inimesed või koolilapsed, kuid mitte ainult.

Näiteks Lõuna-Norras Sauda piirkonnas sõidutab nõudepõhine liin hommikuti vanureid ja pärastlõunal koolilapsi, pakkudes alternatiivi harva sõitvale omavalitsuse poolt korraldatud ühistranspordibussile.

Kui ühissõidukit on võimalik tellida nagu taksot, makstes samas bussipileti hinda, suureneb inimeste iseseisvus, sõltumatus erasõidukist ja rahuolu teenusega. Tulemuseks on liikumisvaesuse vähendamine, mis on üks suurimaid nõudepõhise transpordi eeliseid. Samuti tõuseb tunduvalt reisijate elukvaliteet.

Katsetamisel ka Eestis

Nõudepõhise transpordiga on tehtud esimesi samme ka Eestis, kus katsetamisel on eelkõige sotsiaaltranspordi teenuse pakkumine maapiirkondades sotsiaalministeeriumi vedamisel. Samuti arendatakse nõudepõhise transpordi võimalusi Eestis ja teistes Läänemere riikides rahvusvahelise projekti Response raames, mida veab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn).

Sealhulgas korraldatakse nõudepõhise transpordi pilootprojekte Värmlandi piirkonnas Rootsis ning Sauda, Nesi ja Gjoviki piirkonnas Norras. Lisaks arendatakse projekti käigus muuhulgas multimodaalset ehk erinevaid ühistranspordiliike katva piletisüsteemi kontseptsiooni ja mudelit teenuse hinna prognoosimiseks, mis aitaks nõudepõhist transporti paremini rakendada.

Kuna nõudepõhise transpordi puhul on tegemist kohalikust nõudlusest lähtuvate teenustega, siis tuleb teenuse arendamisel juba eos arvestada ka pideva kasutajate tagasiside kogumisega ja liikumismustrite jälgimisega ning vajadusel graafikuid, marsruute ja ka sõidukeid sellele vastavalt kohandada.

Kui üks pilootprojekt ei õnnestu, siis tuleks seda võtta kui sisendit selleks, mida vaja muuta, et inimesed tahaksid teenust kasutada. Ühistranspordi planeerimine, sealhulgas ka paindlikud lahendused, peab olema pidevalt arenev ehk agiilne protsess. Ka riigikontrolli raportis toodud tõdemus on tegelikult samasugune õppetund, millest õppida ning mille põhjal aktiivselt erinevaid alternatiive kaaluda.

Kuidas edasi?

Mida siis annaks teha olukorras, kus tavapärane ühistransport ei täida oma eesmärki?

Kindlasti aitaks alustuseks olla avatud erinevatele lahendustele, mida nõudepõhine ühistransport on. SEI Tallinna uuringutest on selgunud, et arusaam ja teadlikkus nõudepõhise transpordi teenusest ja selle võimalustest on just nimelt üheks takistavaks faktoriks selle edasisel rakendamisel. Samuti eeldaks nõudepõhise transpordi integreerimine ühistranspordikorralduse muutmist ja rahastusmudelite ülevaatamist.

Selleks, et need planeerimisotsused sünniks faktide ja analüüsipõhiselt, võimaldab Response projekti raames planeerijate jaoks väljatöötatav tööriist läbi mängida nõudluspõhiste lahenduste maksumust ja paindlikkust ning võrrelda tulemusi olemasoleva teenusega. Loodetavasti leiab arendatav tööriist otsustajate seas kasutust ning vähendab ebakindlust võimaliku rahalise mõju või teenuse kvaliteedi osas.

Teiste riikide kogemus on ka näidanud, et kõige paremaid tulemusi annab tihtipeale just erinevate teenuste ja liikumisvõimaluste läbimõeldud ühendamine. Niisiis võib üks võimalik lahendus maakondade ühistranspordisüsteemi jätkusuutlikumaks muutmisel olla nõudepõhise transpordi osaline kasutamine ja süsteemi integreerimine.