Tasuta maakonnaliine võib vähemaks jääda
Tasuta ühistranspordi osakaal võib Eestis väheneda, sest Reformierakond soovib anda ühistranspordikeskustele rohkem vabadust. Nende ettepanekul võiksid keskused ise rohkem otsustada, kui palju on tasuta liine ja kui palju maksavad piletid.
Reformierakonna ettepanekul on koalitsioonileppes punkt, mis peaks andma maakondlikele ühistranspordikeskustele rohkem vabadust liiniveo kvaliteedi ja korralduse üle.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (Keskerakond) ütles, et Keskerakonna ja Reformierakonna arusaamad on selles küsimused erinevad.
"Keskerakond on tasuta ühistranspordi suhtes ühel positsioonil ja Reformierakond ilmsel mitte sarnasel positsioonil – ma arvan, et see pole kellelegi üllatus. Ja kõneluste käigus me leppisime kokku – tegelikult sarnande olukord nagu praegugi –, et ühistranspordikesustel on õigus ise otsustada, kuidas nad ühistransporti korraldavad, kas nad teevad seda tasuta, kas nad teevad tasulise," rääkis Aas.
Seega Aasa hinnangul ühistranspordi kord ei muutu ja tasuta sõit jätkub samas mahus.
Reformierakondlasest riigikogu liige Kristen Michal ütles aga, et ühistranspordikeskused saavad otsutusõigust juurde
"Raha ühistranspordile jääb alles, keskused kasutavad seda vastavalt selle, kuidas nad õigemaks peavad – kas tellivad rohkem liine, kasutavad mingisugust erinevat transporti või hoiavad piletihinda soodsamana," lausus Michal.
Michali sõnul võib see tähendada, et tasuta ühistransporti jääb vähemaks, kuid see ei pruugi seda tähendada. "Enam ei ole seda momenti, et valitsuse poolt öeldakse, et see sinine sildike on kõige tähtsam, nagu see Keskerakonna poliitiline prioriteet oli. Aga see ei tähenda seda, et paljudes kohtades tasuta ühistransport kaob, sest kindlasti mõned omavalitsused või ühistranspordikeskused otsustavad, et selle jätavad," lausus Michal.
Praegu saavad kõik reisijad nulleurose bussipiletiga sõita 11 maakonna bussiliinidel. Harjumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal saavad tasuta sõita vaid teatud vanusegrupid.
Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhi Andrus Kärpuki sõnul peakski riigi rolliks jääma üldine transpordikorraldus ja eelarvestamine. Ülejäänud oleks kohaliku tasandi otsustada.
"Ühistranspordikeskused peaksid tegelema kohaliku liinivõrgu korraldamisega, liinide sidumisega sõltumata sellest, kellele need alluvad. Võib-olla ka otsustama, et kuhu kulutada piletitulu, mida kohapeal teenitakse. Siin ei saa olla vastandamist riigi ja ühistranspordikeskuste vahel, kuna riik on kõigi ühistranspordikeskuste liige," rääkis Kärpuk.
Toimetaja: Marko Tooming