Riigikontroll: tasuta ühistransport pole eesmärki täitnud ja on liigkulukas

{{1615349940000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tasuta buss Viljandi bussijaamas. Autor/allikas: ERR

Praegune maakondliku ühistranspordi korraldus ja tasuta bussisõidu võimaldamine pole täitnud eesmärki suunata rohkem inimesi isikliku auto asemel ühissõidukeid kasutama ning paneb üha kasvava kulukuse tõttu küsima, kas riik jaksab sellist süsteemi üleval pidada, märgib riigikontroll värskes auditiaruandes.

Tasuta sõidu võimaldamise üks eesmärk maakondlikel bussiliinidel oli soov suurendada ühistranspordi kasutajate hulka. "Positiivse poole pealt võime välja tuua, et ühistranspordi kasutajate osakaalu vähenemine paariks aastaks peatus," mainis riigikontrolör Janar Holm.

"Paraku ei ole uusi kasutajaid suudetud olulisel määral ühistranspordiga sõitma meelitada, vaatamata sellele, et riik on suunanud viimastel aastatel maakondliku bussitranspordi kulude katteks üha rohkem raha ning võimaldanud enamikus maakondades elanikel bussiga tasuta sõita."

Eesmärk oli viia ühissõidukite kasutajate hulk veerandini töölkäijatest.

Maakondlikel bussiliinidel suurenes sõidukordade arv 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga umbes 15 protsenti, mis oli transpordiameti hinnangul tingitud seniste reisijate tihedamast ühistranspordiga sõitmisest, jätkuvast valglinnastumisest ja varem kajastamata reisijate lisandumisest statistikasse, samuti kommertsliinide sulgemisest.

Statistikaameti andmetel kasutas 2019. aastal töölkäimiseks ühistransporti 20,6 protsenti inimestest, mis on võrreldes 2014. aastaga kaks protsenti vähem.

Riigikontrolör Janar Holm osutas, et suhteliselt lühikese aja jooksul võib eeldatavasti näha maakondliku ühistranspordi kulude kolmekordistumist. Transpordiameti prognoosid näitavad, et 2024. aastal läheb maakondliku bussitranspordi korraldamine riigile maksma 64,6 miljonit eurot. Võrdluseks: 2019. aastal oli riigi toetus 43,1 miljonit, kaks aastat varem, enne tasuta ühistransporti 21,9 miljonit.

"Olukorras, kus kulud 0-eurose piletihinnaga jätkamiseks tõusevad igal aastal oluliselt, on asjakohane küsida, kas Eesti suudab sellist süsteemi üleval pidada," ütles Holm.

"Võimalik, et raha tuleks suunata hoopis liinivõrgu sobivamaks muutmiseks ning tagada 0-eurose piletihinnaga sõit ainult neile, kellele see on toimetulekuks hädavajalik".

Riigikontroll juhib ka tähelepanu, et bussiliinivõrk ei pruugi vastata kõigi elanike vajadustele, sest tegelikku liikumisvajadust on vähe uuritud.

Hajaasustuse tõttu on ühistranspordi majanduslikult otstarbekas planeerimine Eestis keerukas ja kallis. Holmi sõnul on maakondlike bussiliinide võrk kujunenud seni peamiselt sõitjate praegusi vajadusi silmas pidades ning enamasti on ühistransport korraldatud regulaarsete bussiliinidega, mis tähendab pikki aeglasi liine ja pooltühjalt sõitvaid busse.

Transpordiameti andmeid kasutades arvutas riigikontroll välja, et 2019. aastal oli ühe maakondliku bussiliini ühe reisija keskmine kulu ühe sõidu kohta 6,31 eurot. Samas leidus ka bussiliine, kus see kulu oli üle 100 euro, mis kaetakse riigieelarvest.

Riigikontroll leiab, et riik ei ole suunanud ühistranspordi korraldajaid otsima regulaarsetele liinivedudele alternatiive, mis koostöös tänapäevaste infotehnoloogiliste võimalustega aitaks korraldada ühistransporti paindlikumalt ja säästlikumalt. Alternatiiviks saab näiteks olla reisijatevedu nõudlusest lähtudes ehk ettetellimisel väikebussi või autoga.

Riigikontroll tõi veel välja, et bussitranspordi korralduse põhimõtted on üle Eesti üsna erinevad. Audit näitas, et seni ei ole selgelt kokku lepitud ühistranspordikeskuste rahastamise põhimõtteid ega ülesandeid, milleks riigieelarvest keskustele raha antakse ning kuidas raha säästlikult kasutada. Seetõttu on ühistranspordikeskuste praktika toetuste kasutamisel ja kulud erinevad ning mõnede maakondade bussitranspordi korraldamise eest maksab riik rohkem kui teiste maakondade bussitranspordi eest.

Riigikontroll soovitas majandus- ja taristuministril kohustada transpordiametit, ühistranspordikeskusi ning omavalitsusi kaaluma hajaasustusega piirkondades regulaarsete bussiliinide asemel alternatiivsete liikumisvõimaluste pakkumist.

Samuti võiks transpordiamet ja ühistranspordikeskused riigikontrolli soovitusel muuta  liinivõrku elanike tegelikust liikumisvajadusest lähtudes ning hinnata olemasolevate liinide puhul ja uute liinide avamisel nende majanduslikku otstarbekust, arvestades ka alternatiivseid liikumisvõimalusi.

Transpordiameti peadirektoril soovitas riigikontroll töötada välja ühistranspordikeskuste rahastamise ja raha otstarbeka kasutamise selged reeglid, korrastada või luua uued ühistranspordi andmeid koondavad infosüsteemid ning rakendada ühtne üleriigiline piletikorraldus.

Auditi täistekstiga saab tutvuda riigikontrolli kodulehel.

Aas: tasuline ühistransport on samuti kulukas

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles auditit kommenteerides, et maakondlikud bussiliinid on oluline avalik teenus, mida tuleb osutada nii tihe- kui hajaasustuses, mistõttu hinnangu andmine kogu ühistranspordisüsteemile pelgalt kulu pealt näitab vaid teenuse ühte tahku.

"Näiteks Pärnumaa ei kasuta tasuta ühistranspordi võimalust, kuid sinna minev kulu reisija kohta on suurem kui mõnes maakonnas, mis kasutab tasuta ühistransporti. Seetõttu tasubki meeles pidada, et riik ei saa avaliku teenuse osutamisel lähtuda vaid liinide tulususest, kuna eluks vajalikud teenused peavad olema kättesaadavad kõigile Eesti elanikele," ütles Aas.

Aas lisas Vikerraadio saates "Uudis+", et käigust ei ole õiglane ära võtta ka nõudeliine, mida kasutab näiteks ainult üks inimene. "Nõudeliinid võivad olla kallid, sest seda tehakse nõudmise järgi, kus liini kasutab ainult üks inimene. Samas öelda inimesele, et me lõpetame selle ära, sest see on kallis, on ebaõiglane, sest ka sellel inimesel on vaja liikuda," lausus ta.  

Aas märkis, et kuigi ühistranspordi kasutajate arv üleminekuga tasuta maakondlikule ühistranspordile pole kasvanud, on kasvanud inimeste bussisõitude arv kolmandiku võrra. "Reisijate arv on jäänud samale tasemele, kuid see-eest teevad nad rohkem igapäevaseid käike bussiga. Tasuta ühistranspordist on eelkõige võitnud eakad ja kooliõpilased," pidas Aas märkimisväärseks.

Aasa sõnul on ministeeriumi soov, et kohalikud ühistranspordikeskused otsustaksid rohkem ise, milliseid lahendusi inimeste veoks oma piirkonnas kasutada. "Tahame liikuda selles suunas, et ühistranspordikeskused kasutaksid rohkem oma võimalusi erinevateks teenusevariantideks: juhuveod, kas või pakkuda vajadusel taksoteenust," nentis ta.  

Minister nõustus, et ühistranspordi teenust peab arendama, et tuua rohkem inimesi isiklikest autodest ühissõidukitesse. See eeldab põhimõttelisi uuendusi kogu ühistranspordi süsteemis. Samas märkis minister, et pragu trendiks olev noorte kolimine maale tähendab pigem seda, et maapiirkondades suureneb isikliku auto kasutamine. See tähendab tema hinnangul seda, et lähituleviku statistika näitab pigem eraautode kasutamise osakaalu kasvu.

Aas lubas, et riigikontrolli ettepanekuid arvestatakse ühistranspordi arendamise edasises töös.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: