Kuni möödunud aasta novembri lõpuni sai e-apteegist osta välja ka kellelegi teisele välja kirjutatud retseptiravimeid, oli see siis oma laps, eakas ema või liikumispuudega naaber. Retsepti lunastaja pruukis vaid teada teise inimese isikukoodi ja ligipääs tema retseptiravimitele oli e-apteegis tagatud.

Just sellest ehmatusest aga sündis AKI 30. novembri otsus niisuguse tehnilise lahendusega teenusepakkumine kolmes e-apteegiketis peatada, sest nad võimaldasid oma e-apteegis teise inimese isikukoodi teades vaadata tema kehtivaid retsepte ilma, et retseptiomanik oleks andnud selleks nõusolekut.

Selleks tuli e-apteeki ID-kaardi või mobiil-ID-ga sisse logida ning sisestada huvipakkuva inimese isikukood, misjärel kuvati kohe kõik teise inimese välja ostmata retseptid. Muu hulgas oli seal kirjas viide haigusele, mille puhul ravim välja kirjutati (näiteks astma, akne, günekoloogilised konditsioonid jne). Mingit volitatud esindusõigust enne sellise info avaldamist e-apteegi külastajalt ei küsitud. Soovi korral võinuks teisele inimesele välja kirjutatud retseptiravimid lausa ise välja osta, nii et see, kellele retsept välja kirjutati, ei saanuks seda enam ise teha.

Nõnda võinuks huviline tutvuda nii Eesti peaministrile kui ka mõnele oma kolleegile välja kirjutatud retseptiravimitega, kui ta vaid nende isikukoodi teadis. Isikukood ei kuulu Eestis delikaatsete isikuandmete hulka, seega on seda huvi korral lihtne andmebaasidest välja otsida.

AKI on võrrelnud olukorda internetipanka sisselogimisega, kus teise inimese isikukoodi sisestades oleks näha tema pangakonto väljavõte ja saaks teha ka mõned ülekanded.

Niisugune olukord valitses kõigis Eestis tegutsevates e-apteekides: Apotheka, Südameapteek ja azeta.ee.

Apotheka e-apteeki pidav OÜ Mustamäe Apteek aga vaidlustas AKI ettekirjutuse. Vaidlustuse käigus tuli ilmsiks, et ka füüsilises apteegis pruugib vaid teada kellegi kolmanda isikukoodi, kui apteeker ulatab huvilisele väljatrüki teisele inimesele välja kirjutatud retseptiravimitest. Ka see on seaduserikkumine. Seda möönab ka apteekrite liit, kes saatis kõigile apteekidele kirja, teatades, et retseptide loetelu väljatrükkimine ei ole korrektne praktika.

Seaduse järgi peab inimene tõestama, et ta esindab seda, kelle retseptiravimite nimekirjaga ta apteegis tutvuda soovib. Just selle volituse jätsid e-apteegid aga küsimata.

AKI ei keelanud e-apteegis ravimite müüki kolmandatele isikutele, vaid nõudis üksnes tema esindusõiguse tuvastamist, mis eeldaks e-apteekidelt infotehnoloogilise lahenduse väljaarendamist, mis seda teha võimaldaks. Selle asemel aga otsustasid e-apteegipidajad hakata riigilt nõudma seadusemuudatust, mis senise praktika - müüa retseptiravimeid pelgalt teise inimese isikukoodi teades - seadustaks.

Kellegi teise eest retseptiravimeid välja osta pole niisiis keelatud, kuid teenusepakkujad peavad selleks turvalise lahenduse looma, mis kontrolliks, kas see, kelle nimel retseptidega tutvutakse, ka selleks ise soovi on avaldanud või on tal seaduslik esindusõigus (alaealise puhul). Oma lapsele retseptiravimite väljaostmiseks piisaks sellest, kui e-apteek teeks päringu rahvastikuregistrisse, kust lapse ja vanema seos välja tuleb. Ent see eeldab e-apteegipidajatelt rahvastikuregistriga liidestuse väljaarendamist, mis on jäänud nende huvipuuduse taha.

Kuniks nad seda lahendust ei loo, ei saa ka e-apteegis lapsele või naabrinaisele välja kirjutatud retsepte lunastada. Füüsilisse apteeki minnes saaks seda aga teise inimese ID-kaardiga teha.

AKI jättis Apotheka kaubamärki esindava OÜ Mustamäe Apteek vaideotsuse rahuldamata.

AKI peadirektor Pille Lehis kirjutas vaideotsuse lõppu veel üsna teravas toonis järelduse: "Vaadates, milliseid ekslikke arusaamu andmekaitsest Mustamäe Apteek OÜ on vaides esitanud, olen tõsiselt mures kogu Apotheka kaubamärgi all toimuva andmetöötluse pärast. Olen üllatunud, et suur kontsern saab tegutseda niivõrd tundlikul erialal, omamata vastavat andmekaitsealast pädevust ning teadmisi. Seda arvestades pean kindlasti vajalikuks kontrollida Apotheka kaubamärgi all tegutsevate apteekide andmetöötlust ulatuslikumalt."

Selle otsuse peale kaebas OÜ Mustamäe Apteek AKI kohtusse.

Samal ajal on AKI mures, et e-apteegid pole oma tegevust seadusega kooskõlla viinud, et tagada patsientidele retseptiravimite kättesaadavus. Küsimust arutati 8. detsembril suisa riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil.

Nüüd aga, selle asemel, et vajalikud IT-tehnilised liidestused välja töötada ja retseptiravimite müük kolmandatele isikutele e-apteegis taastada, tegi proviisorapteekide liit sotsiaalministeeriumile ettepaneku nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduseelnõu muutmiseks.

Proviisorapteekide liidu ettepanekul peaks retseptikeskus käsitlema kolmanda isiku ostusoovi vaikimisi retseptiomaniku tahteavalduse või nõusolekuna talle väljastatud retsepti alusel ravimi väljaostmiseks. Teisisõnu: taastuks endine kord, iga huviline näeks isikukoodi alusel teiste kõiki retseptiravimeid, kuid seaduse järgi loetakse retseptiomaniku volitus kohe antuks.

Ent just see on olukord, mis on seadusevastane ja millele AKI nõusolekut ei anna.

Ka sotsiaalministeerium rõhutab, et terviseandmete näol on tegemist delikaatsete isikuandmetega ning nende töötlemisel tuleb tagada andmete kaitstus. Seetõttu ei saa seadustada senist praktikat, mis andmekaitseseadusega vastuollu läheb.

"Sotsiaalministri määrusest ei tulene automaatset esindusõigust ükskõik kellele, kes teab teise isiku isikukoodi, vaid see tähendab, et patsient lihtsalt ei ole retsepti väljakirjutamise hetkel teadnud või soovinud kindlat väljaostu teostavat isikut määrata. Selleks võivad olla elulised põhjused – kindlasti ei ole võimalik retsepti väljakirjutamise hetkel alati ette näha kõikvõimalikke elulisi olukordi, mis ravimi väljaostmisel võivad tekkida ning need vajavad paindlikku lähenemist, mis tähendab, et retsepti väljakirjutamise hetkel ei ole mõistlik n-ö lukustada patsiendi tahet. Sellest ei saa aga järeldada, et määratlemata väljaostjaga retsepti puhul võib kes iganes patsiendi retseptiandmeid vaadata või retseptid välja osta ilma, et volitatust üldse kuidagi kontrollitaks. Selline tõlgendus on kujunenud praktika käigus," selgitas sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.

Sotsiaalministri määrusest ei tulene automaatset esindusõigust, vaid selle olemasolus peab andmete vastutav töötleja enne ravimi müüki veenduma. Retsepti andmed kuuluvad sellele, kellele retsept välja kirjutatakse ning kui keegi teine tuleb retseptiravimit välja ostma, siis tuleb esindusõigust tõendada ning e-apteegis peab proviisor selles ka veenduma.

Endiselt ootab ka sotsiaalministeerium, et e-apteegipidajad ise vajalikud liidestused ära teeksid, mis andmekaitseseadusega vastavuses oleksid.

"Riik saab muuta e-teenuseid mugavamaks seoses kesksete lahendustega. E-apteekide platvormide arendusi peavad tegema ettevõtjad ise. Näiteks esindusõiguse kontrollimise lihtsustamiseks alaealiste puhul peame mõistlikuks rahvastikuregistris olevate andmete liidestamist retseptikeskusega. Ka patsiendiportaalis saab volituste andmise koha teha visuaalselt kergemini leitavaks. Volituse või täiendavate küsimuste esitamise lahtrid saavad arendada aga e-apteegi platvormi pidajad ka ise," toonitas Eespere.

Niisiis, seadust muuta pole vaja, sest ka praegune seadus annab kõik võimalused, et ravimeid e-apteegis kellelegi teisele müüa, ent a-apteegi pidajad peavad looma täiendava turvataseme, et retseptiandmed selle käigus nende kätte ei satuks, keda me selleks volitanud pole või kes meid seaduse silmis ei esinda.

VASTULAUSE

Jürgen Jänese, Mustamäe Apteek OÜ juhatuse liige

"Artiklis on esitatud tõsised süüdistused Eesti e-apteekide pidajatele, sh minu juhitava Apotheka e-apteegi vastu, asetades neile süü selles, et e-apteekidest ei saa täna Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse tulemusel osta ravimeid kolmandatele isikutele.

Artikliga luuakse lugejaid eksitav mulje, et ravimite müük teisele isikule on suletud, kuna e-apteegid on justkui midagi tegemata jätnud. See mulje on väär - tegelikult saab liidestusi ja arendusi riiklikes infosüsteemides (rahvastikuregister, patsiendiportaal) teha siiski riik, mitte e-apteegid.

E-apteegid on toiminud ja retsepte käidelnud rangelt õigusaktide kohaselt ja kõik nende protseduurid on heaks kiidetud sotsiaalministeeriumi asutuse ravimiameti poolt. Kui riik otsustab, et täna need protseduurid enam ei sobi, siis peab riik ka langetama vastavad otsused, muutma õigusakte, tegema retseptikeskuse jm arendusi.

Kokkuvõttes on artiklis sisalduv info kallutatud ühtede infoallikate poole, lugejaid eksitav, e-apteekide mainet kahjustav, riigi sisulisi tegematajätmisi fookusest välja jättev ning selle koostamisel ei ole esitatud küsimusi ega pakutud võimalust kommentaariks mulle kui ühe süüdistatava e-apteegi esindajale. Mulle teadaolevalt pole pakutud kommentaari võimalust ka ühelegi teisele e-apteegile. Pean sellist käitumist ajakirjaniku ja meediaorganisatsiooni poolt vastutustundetuks, eriti praegusel pandeemia ajal."