Kohus ei andnud luba e-apteegist teise inimese retseptiravimeid välja osta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Apoteka e-apteek Autor/allikas: kuvatõmmis

E-apteegis ei tohi müüa teisele inimesele välja kirjutatud retseptiravimit, isegi kui ravimi väljaostja teab teise inimese isikukoodi, otsustas Tallinna halduskohus. Sellega jättis kohus jõusse andmekaitse inspektsiooni ettekirjutuse netiapteeki pidavale OÜ-le Mustamäe Apteek, mis selle selle otsuse vastu kohtusse pöördus. Otsus ei ole veel jõustunud.

Andmekaitse inspektsioon (AKI) tegi novembris kõigile Eestis tegutsevatele e-apteekidele - Apotheka (pidaja OÜ Mustamäe Apteek), Südameapteek ja Azeta - ettekirjutuse selle eest, et nad kuvasid oma netiapteekides teiste inimeste retseptiravimiinfot, pruukis vaid sisseloginul teada teise inimese isikukoodi. See võimaldas olukorda, kus huviline võis tutvuda e-apteegis ükskõik kelle retseptiravimite loeteluga ja neid soovi korral ka välja osta, olgu selleks siis peaminister või oma ülemus.

AKI-le oli pinnuks silmas, et teise inimese eest e-apteeki sisse logides ilmus nähtavale kogu retseptiravimite loetelu, mitte üksnes väljaostetav retsept.

Inspektsioon võrdles olukorda internetipanka sisselogimisega, kus teise inimese isikukoodi sisestades oleks näha ka tema pangakonto väljavõte ja saaks üksiti teha mõned rahaülekanded. Seetõttu otsustas AKI senise praktika oma ettekirjutusega päevapealt lõpetada. See aga tähendas, et enam ei saanud e-apteegist retseptiravimeid välja osta ka näiteks oma alaealistele lastele või eakatele vanematele, juhul kui viimased selleks volitust pole teinud. Seetõttu kaebas Mustamäe Apteek AKI ettekirjutuse kohtusse.

Pool aastat hiljem ongi Tallinna halduskohus jõudnud otsusele: AKI ettekirjutus jääb täies mahus kehtima, e-apteegis ei tohiks teise inimese retseptiinfot kuvada ega võimaldada retseptiravimite väljaostu ilma volituseta.

AKI õigusnõunik Liisa Ojangu nimetab halduskohtu otsust märgiliseks.

"Halduskohtus on otsus tehtud, millega AKI ettekirjutus jäi jõusse, et isikukoodi alusel ei tohi kuvada kolmandatele isikutele retseptiandmeid. Kohus suuresti nõustus kõigi AKI argumentidega ja pidas eriskummaliseks olukorda, et selline terviseandmetega tutvumise võimalus üldse oli," ütles Ojangu.

Ojangu lisas, et kohtuvaidluses esines ka õiguslikke keerukusi. Näiteks arvas hageja, et ettekirjutus tulnuks teha hoopis haigekassale kui retseptikeskuse haldajale, mitte aga neile.

"Tulemus olnuks aga sama olnud apteegile, nad poleks ikka saanud jätkata retseptiravimite väljastamist," lisas Ojangu.

27. mail halduskohtus tehtud otsus ei ole veel jõustunud, OÜ-l Mustamäe Apteek on võimalik seda 28. juunini edasi kaevata.

OÜ Mustamäe Apteek juhatuse liige Jürgen Jänese ei osanud ERR-ile veel öelda, kas nad edasikaebamise võimalust kasutavad.

"Tutvume väga põhjalikult kohtulahendi argumentatsiooniga ja valime järgmised sammud. Ilmselge on see, et probleem on vaja lahendada, koos või ilma kohtuotsuseta. Nagu kohus aga isegi oma lahendis kirjutab, ei ole see kaebaja võimuses ning siin peab riik ja tema eri ametid konstruktiivselt proovima asja ära lahendada, mitte palli ühest väravast teise veeretama. Me räägime meie enda kodanike tervisest, mitte ametnike mundriaust," selgitas Jänese.

Ta tõi probleemist rääkides esile, et Eestis kirjutatatakse aastas välja ligikaudu kümne miljonit ravimiretsepti, millest ligi veerandi ehk mitu miljonit ostetakse välja kellegi teise eest. Suur osakaal sellistel väljaostmistel on omakorda netiapteekidel.

"Reeglina ostavad ravimid välja vanemad lastele, vanainimestele või hooldajad hooldatavatele. Potentsiaalselt kümned tuhanded inimesed võivad jääda ilma eluvajalike ravimiteta, sest just need sihtgrupid ei ole sageli võimelised ise internetis toimetama ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga, et teha elektrooniline volitus. Tagajärjed on etteaimamatud ja potentsiaalselt karmid," ütles Jänese. "Mulle ei ole teada ka mitte ainustki juhtumit, kus süsteemi praegusel kujul oleks kuritarvitatud või isegi proovitud kuritarvitada. Inimeste privaatsus internetis on väga oluline, sama oluline on aga ka nende tervis. Me ei tohi näha neid kahte teineteist välistavana või konfliktis olevana."

Jänese hinnangul on olemas väga lihtsad tehnilised võimalused probleem ilma suurema kuluta lahendada: "Kui retsepti välja kirjutades määrab perearst sellele patsiendi käest küsides tervisesüsteemis oleku, kas avaliku, kolmandatele isikutele nähtava või privaatse. See ei nõua muud, kui süsteemis ühe automaatse linnukese äramuutmist. Miskipärast ei ole seda seni tehtud," teatas Jänese.

Kohus asus aga seisukohale, et probleem on küll keeruline ja selle lahendamine ei pruugi olla e-apteegi võimuses, mis aga ei tähenda, et netiapteegil tekiks õigus töödelda eriliigilisi isikuandmeid viisil, mis üsnagi selgelt on vastuolus isikukaitseüldmäärusega.

Kohtu hinnangul vajas olukord, kus terviseandmed on kättesaadavad neile, kelle juurdepääsuõigus andmetele ei olnud kontrollitav, nõudiski kiiret lõpetamist, kuna peale rikkumise avalikuks tulemist võis eeldada, ettekkinud olukorda võidakse senisest sagedamini ära kasutada.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: