Kui andmekaitse inspektsioon (AKI) detsembris avastas, et e-apteegist saab pahatahtlikkuse korral välja uurida suvalise inimese retseptiravimite loetelu, piisas vaid tema isikukoodi teadmisest, tegi ta apteegipidajatele ettekirjutuse ning keelas päevapealt sellise praktika, et vältida turvaaugu kurjalt ärakasutamist. Sestpeale ei ole saanud e-apteegis retseptiravimit lunastada ei näiteks oma alaealisele lapsele ega liikumispuudega emale. Teisisõnu, teise inimese eest retsepti välja ostes peab olema tõendatav või kontrollitav, et selleks on olemas kas volitus või esindusõigus, mitte see ei oleks e-apteegis vaikimisi eelduseks teise inimese retseptiinfo kuvamisel.

Sotsiaalministeerium on oodanud, et e-apteegid teeksid ära vajalikud IT-arendused, mis võimaldaks teisele inimesele retseptiravimeid turvaliselt välja osta, nagu liidestused rahvastikuregistri ja patsiendiportaaliga.

"Riik saab muuta e-teenuseid mugavamaks seoses kesksete lahendustega. E-apteekide platvormide arendusi peavad tegema ettevõtjad ise. Näiteks esindusõiguse kontrollimise lihtsustamiseks alaealiste puhul peame mõistlikuks rahvastikuregistris olevate andmete liidestamist retseptikeskusega. Ka patsiendiportaalis saab volituste andmise koha teha visuaalselt kergemini leitavaks. Volituse või täiendavate küsimuste esitamise lahtrid saavad arendada aga e-apteegi platvormi pidajad ka ise," on kommenteerinud ERR-ile sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.

Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL) aga leiab, et apteegid üksinda selliseid arendusi kindlasti teha ei saa.

"Apteek ei saa minna rahvastikuregistrisse, paluda kellegi andmeid. Apteekidele tuleks need õigused sellisel juhul ka anda. Tegu on kalli arendusega, ka seal tulevad andmekaitseküsimused kohe mängu, et andmed turvaliselt liiguks," ütleb EPAL-i tegevjuht Ly Rootslane.

Ta põrgatab palli tagasi riigi poolele - liidestused peaks ära tegema riigiinstitutsioonid, haigekassa ja TEHIK. AKI peab need omakorda heaks kiitma.

"See ootab sotsiaalministeeriumi otsust, mis asjad käima lükkaks," ütleb Rootslane.

AKI õigusnõunik Liisa Ojangu ütleb, et seaduslikel esindajatel peaks olema võimalik teise inimese eest ravimit välja ostes valida roll, nii nagu digiloos selleks võimalus on loodud. See aga vajab liidestuse väljaehitamist, et e-apteek seda rakendada saaks.

"Liidestus rahvastikuregistriga on vaja ära teha – seda saab teha sotsiaalministeerium. Miks seda seni tehtud ei ole või milles seisneb raskus seda teha, seda AKI ei tea kommenteerida," ütleb Ojangu.

Rahvastikuregistri liidestus on ainult pool rehkendust, mis lahendab alaealiste eest retseptide väljaostmise mure. Teine pool on kellegi volitamine enda eest retsepti välja ostma ja puudutab paljusid, alates eestkostel olevatest inimestest hooldekodus viibivate vanuriteni, kelle eest võib vaja minna retseptiravimite väljaostmist. Tegelikult puudutab see ka füüsilisi apteeke, sest samad andmekaitseprobleemid esinevad sealgi.

Ly Rootslane selgitab, et apteegid on ravimite väljakirjutamisel vaid andmete lõppkasutajad.

"Arsti töölaual valmib retsept kõigi vajalike andmeväljadega ja selle retsepti alusel väljastab apteek patsiendile ravimi. Kogu süsteemi reguleerivad riiklikud andmekogud. Retseptikeskus on välja ehitatud nii, et rakendatakse erinevaid kontrolle, kus inimene saab väljendada oma tahet, kes võib retsepti välja osta. Retseptile läheb külge info, milline on volituse liik ja retseptikeskus kontrollib, kas see on täidetud. Enamasti läheb külge "avalik retsept", seda on kõige lihtsam hallata," selgitab Rootslane.

Ehkki see võimalus on olnud juba üle kümne aasta, möönab Rootslane, et volituste määramine ei ole praktikas tööle rakendunud, kuna ei arstid ega patsiendid pole sellest võimalusest tegelikult teadlikud: "Volitusega retsepte on väga vähe."

Nõnda ongi kõik retseptid e-apteekides vaikimisi avatuks loetud, mis tähendab, et iga inimene, kes läheb ravimit teise eest välja ostma, võib vaikimisi seda teha - retseptikeskus väljastab apteekrile retseptide info ega kontrolli, kas patsiendiportaalis on selleks volitus olemas. Seega kas väljaost teise inimese poolt ka retsepti omaniku tahet väljendab, pole sisuliselt üle kontrollitud.

Sotsiaalministeerium pakub välja, et teise inimese tahte kontrollimiseks saaksid e-apteegid luua oma platvormile lahtrid, kus esitatakse täiendavaid küsimusi, mis võimaldavad veenduda, et inimene tõesti esindab teise inimese soovi need ravimid välja osta.

"Samuti on välja pakutud, et platvormi pidaja võiks arendada koha, kuhu saaks üles laadida näiteks pdf-is volikirja. Sest ka käsikirjalise volitamise võimalus peab inimestel säilima, kuna digivõimekus on inimestel erinev," ütleb sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.

EPAL peab selliseid lahendust kohmakaks.

"Ei ole ju loogline, et enne, kui lähen e-apteeki, pean saatma kusagile näiteks paberil volituse. Seda saaks teha palju lihtsamini ning vajalik lahendus on riigi poolt tegelikult juba loodud, kuid seda hetkel lihtsalt ei rakendata. Retsepti volituse koht on patsiendiportaalis sügaval nurga taga. Seega tuleks olemasolev süsteem korralikult rakendada, muidu jäävad inimesed lihtsalt ravimitest ilma," ütleb Rootslane.

Seetõttu on EPAL välja käinud ettepaneku seadusemuudatuseks, et retseptid oleksid "avatud" ehk volitamine oleks võimalik vaikimisi. Teisisõnu: taastataks endine olukord, kus igaüks võib neid teise eest välja osta, kui just patsient teisiti ei määra.

AKI hinnangul ei ole õige, et retseptid on retseptikeskuses vaikimisi avalikud.

"Kahjuks ei ole retseptikeskuse väljaarendamisest saati pööratud tähelepanu sellele, miks selline valik sinna retseptide juurde üldse loodi – avalik, privaatne, volitatud. Valikuvõimalus on praktikasse jäetud täiesti juurutamata. Seega esmalt on võimalik retseptikeskus tööle panna nii, nagu see ilmselt algselt mõeldud oli. Retseptikeskuse vastutav töötleja on haigekassa, mis kuulub sotsiaalministeeriumi haldusalasse," ütleb AKI õigusnõunik Liisa Ojangu.

Ta tõdeb samuti, et volituste andmine digiloos on keerukas ja "ära peidetud".

"Volituste andmine tuleks teha lihtsaks ja kättesaadavaks, nii et igaüks, kes vähegi arvutiga ümber käia oskab, saaks sellega hakkama," leiab Ojangu.

"Seda me oleme ka lubanud teha nii ruttu, kui see kriisiolukorras on võimalik," ütleb sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.

EPAL on ühe lahendusena pakkunud välja, et retseptikeskus saaks rahvastikuregistrist andmed kätte, nii oleks võimalik laste ravimid e-apteegist välja osta. See näeks välja nii, et e-apteeki sisse logides kuvataks inimesele kõigi tema alaealiste laste retseptid automaatselt. Selle tehnilise lahenduse peaks aga välja töötama haigekassa, kelle registrisse retseptikeskus kuulub.

"Praegu on nii, et kui patsient teeb portaalis volituse ära, siis see ei liigu kuidagi apteeki edasi. See seisab riigi taga, me ei saa seda infot patsiendiportaalist kuidagi pärida. Retseptikeskus ei lae seda infot alla, vaid teeb päringu, kas see volitus on reaalselt ka olemas," ütleb Rootslane.

Viimati arutati riigiga küsimust detsembris, kõigile sobivat lahendust leidmata.

"Me oleme ise initsiatiivi üles näidanud, aga asi on jäänud selle taha, et ühest lahendust ei ole," ütleb Rootslane.

E-apteegid ootavad riigilt keskset ja pikaajalist lahendust, keegi ei taha liidestusi ainult oma apteegile ehitada - see on kallis töö, pealegi patsiendi jaoks koormav, sest see tähendaks, et iga apteegi jaoks tuleks eraldi volitused anda. Riigi IT-arendus aga saaks selle keskselt ära lahendada.

Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere pakub e-apteekidele välja eeskätt juba olemasolevaid lahendusi ja nende arendusi.

"Juba praegu on patsiendiportaalis võimalik määrata retseptiõiguslikke isikuid ning e-apteek saab sealt volitatust kontrollida. Seda võimalust saavad e-apteegi pidajad oma kodulehtedel inimestele reklaamida," pakub ta.

Lisaks saab ettevõtja seadusest tuleneva esindusõiguse kontrollimiseks liidestuda X-tee kaudu rahvastikuregistriga.

"Sealtkaudu saab taotleda ligipääsu rahvastikuregistri andmetele, mida konkreetse teenuse pakkumiseks on vaja. Seda võimalust kasutavad näiteks pangad," ütleb Eespere.

Ta lisab, et riigi andmekogude ja registrite puhul saab riik muuta ladusamaks seadusest tuleneva esindusõiguse kontrollimise.