Lisaeelarve prioriteediks on tervishoid ja töökohad

Foto: Aili Vahtla/ERR

Lisaeelarvest, mille maht jääb 600-700 miljoni euro vahele, läheb pool tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda. Eeldatavalt teisipäeval valitsuses lõplikult valmiv kriisi leevenduspakett puudutab ka ettevõtlust, haridust ja kultuuri.

Lisaeelarve peamiseks eesmärgiks on tervishoiusüsteemi toetamine ja töökohtade ning sissetulekute kadumise pidurdamine.

Seetõttu kulub lisaeelarvest enim raha palgatoetuse maksmiseks. Osaliselt märtsiks ja aprilliks planeeritud sissetuleku toetuseks kulub riigieelarvest üle 150 miljioni euro. Rahast kolmandik jääb reservi, sest toetust võib vaja minna ka maikuus.

"Loodan väga, et saame nii märtsi- kui aprillikuu eest maksta juba toetust EMTAK-i koodist sõltumatult, kuna hetkel on need piirangud läinud rangemaks ja me näeme, et see toetusvajadus ettevõtlussektori töötajate hulgas on kõrgem. Suurusjärgus 50-60 miljonit on see, mis võiks jääda valitsuse reservi, suurusjärk sada miljonit on see, mis võiks otse minna töötukassasse," kommenteeris tervise- ja tööminister Tanel Kiik "Aktuaalsele kaamerale".

Veidi vähem läheb raha tervishoiusüsteemi toetamiseks, ligikaudu 130 miljonit eurot. Eelkõige kompenseeritakse haiglate erakorralisi kulusid. Kuid selle eelarve sisse jääb ka haigushüvitise maksmise pikendamine ajutiselt alates teisest haiguspäevast, mis maksab 12 miljonit eurot.

"Eeskätt on see seotud haiglate lisakuludega: COVID-19 osakondades tervishoiutöötajatele lisatasude maksmiseks, täiendava personali kaasamiseks, samamoodi vaksinerimise tempokaks elluviimiseks, lisavaksiinide soetamiseks. Arvestades suurt nakatumise fooni, vajab lisaraha testimine," loetles Kiik.

Ettevõtluse toetamiseks suunatakse lisaeelarvest 50-80 miljonit eurot, sellest turismiga seotud äridele 25 miljonit.

"Laiemalt siis ütleme majutus-toitlustus, ja ka tegelikult laiemalt majandusvaldkonnad, kus ilmtingimata ei ole palgakulu kõige suurem kulu ettevõtlusele, aga kus piirangud on kogu ettevõtluse toimetamise sisuliselt sesima pannud. Ja üks sektor, mis on ka osalt seotud turmis loodetava taastkäivitumisega ühle hetkel, on kindlasti kultuur. Praeguseks on praktiliselt aasta aega, kui ei ole olnud võimalusi korraldada üritusi, kulud ometi on sageli ette ära tehtud," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Haridusasutused saavad 15 miljonit eurot lisaraha. Kavas on teha õpilaagreid õpilünkade parandamiseks ja parandada kaugõppe võimekust.

"Kõige suurem summa läheb õpilünkade tasandamiseks - kuus miljonit. Ja veel kuus miljonit erahuvihariduse toetamiseks, nii nagu seda on varasemalt tehtud. Siis juba väiksemad summad kiirtestidele, arvutite ostmiseks ja interneti lisavõmsuse ostmiseks," loetles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Valitsuskabinet arutab lisaeelarve detaile veel teisipäeval ning kiidab selle heaks eeldatavasti neljapäeva hommikul.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: