Eelmise aasta septembris kiitis India parlament heaks uue seadustepaketi, mille loomisel ei konsulteeritud maaomanike ega -harijatega. Nende väitel ei paranda muudatused kuidagi olemasolevat süsteemi.

Eestis elanud Singh käis maaomanikest vanemaid toetamas.

"Olin seal peaaegu kaks kuud. Põhjus, miks ma olin seal, on see, et tulen piirkonnast nimega Punjab. See on koht, kust protestid algasid. Punjabi nimetatakse India leivakorviks, sest selline on nisu ja riisi tootlikkuse tase," rääkis Eestisse naasnud Singh "Välisilmale".

"Olin seal vabatahtlikuna. Üks asi, mida tegime, et levitada informatsiooni farmerite protesti kohta, oli lippude ja kleepsude jagamine. Lihtne kleeps, mis ütleb, et kui pole farmerit, pole toitu. Lipp, mis kutsub töötajate ja farmerite koostööle. Farmerid on suurim majandusharu ja väga paljude jaoks on see elatusallikas," lisas ta.

Põllumajandus annab tööd enam kui poolele tööealisest elanikkonnast. Indias toimus 1960. aastatel roherevolutsioon, et riik suudaks ise endale süüa kasvatada. Singhi sõnul hakkas süsteem tööle kolme-nelja aastaga, kuid nüüd on tagajärg käes - osa piirkondi on kõrbestunud ja põhjavett jääb väheks. Reform seda probleemi ei lahenda.

"India konstitutsioon ütleb, et põllumajandus on osariigi hallata. Keskvalitsus ei oleks pidanud sekkuma millessegi, mis on põhiseaduse alusel osariigi või provintsi juhtida. Põllumajandust puudutavad seadused, mille keskvalitsus lõi, ei järgi põhiseaduslikku raamistikku," ütles Singh.

"Rääkides süsteemist, siis põhjapoolsed osariigid ehk Punjab, Haryana ja Uttar Pradesh osalevad mandi süsteemis ehk vilja turusüsteemis. Teatud saakidele on kehtestatud minimaalne hind. Ideaalis on 23 nimetust, kuid tegelikkuses on vaid kaks nimetust, mille eest saavad farmerid valitsuse garanteeritud minimaalse hinna. Need on nisu ja riis. Probleem on see, et farmerid on suletud ringis, kui kasvatavad igal aastal sama saaki. See on keskkonnakatastroof. Oleme suure keskkonnakatastroofi otsas, sest vähendame põhjaveevarusid," selgitas ta

Valitsus pakkus kompromissi nagu reformi ajutine peatamine. Ülemkohus tegi ettepaneku luua komisjon, mis kuulab farmerid ära. Komisjon on aga Singhi sõnul valitsusmeelne ning seetõttu ei kavatse farmerid oma nõudmisest - reform tühistada - loobuda. Ummikseis on kestnud jaanuarist.

"Farmerid tahavad reformi, sest praeguse süsteemiga on probleeme ja põhjaveevarud vähenevad. Nad tahavad mitmekesistamist. Nad tahavad reforme, mis oleks nendele soodne. Nad tahavad, et nad oleksid osalised komisjonides, mis teeb ettepanekuid reformideks, sest seekord nendega ei konsulteeritud," rääkis Singh.

"Mitmekesistamine on ainus lahendus. Mis farmereid aitaks, on ka toidutöötlemise tööstuse loomine. Praegu farmerid ainult kasvatavad, näiteks apelsine või nisu ja riisi, kuid nad ise neid ei töötle. Võib-olla oleks üks viis nende tugevdamiseks toidutöötlemise loomine. Farmerid ei taha, et loodaks tööstus paralleelselt põllumajandusega, mis oleks ühe või teise inimese monopoli käes. Seega peab tekkima vabaturg," rääkis ta.