Turuosaliste hinnangul võiks riik enam taastuvenergia oksjoneid korraldada

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eesti Gaasi Pärnu päikesepark. Autor/allikas: Eesti Gaas

Äsja välja kuulutatud taastuvenergia vähempakkumise kolmanda vooruga plaanib riik osta turule aastas 4,55 gigavatt-tundi roheenergiat. Eelnevad vähempakkumised võitnud ettevõtted plaanivad ka sel korral pakkumused teha, samal ajal nähakse, et turul on ruumi veel rohkemate vähempakkumiste korraldamiseks.

Esimese taastuvenergia oksjoni korraldas riik 2019. aastal, teise mullu. Konkurss on avatud alla ühemegavatise elektrilise võimsusega taastuva energiaallika tootmisseadmetele, mis alustavad tootmist 1. septembril 2023. aastal.

Vähempakkumisega on riik soovinud igal korral saada turule täiendavalt viie gigavatt-tunni ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat aastas, selleks sobivad näiteks nii väikesed tuulikud, päikesepaneelid kui biogaasijaamad. Vähempakkumise võitjale makstakse toetust 12 aasta jooksul.

Mõlemal vähempakkumisel võitjate sekka arvatud Eesti Gaasi juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul plaanib energiaettevõte suure tõenäosusega vähempakkumisel osaleda. "Esimesel kahel oksjonil olime edukad ja kindlasti vaatame, milliste projektidega saaks osaleda ka kolmandal," märkis ta.

Oksjonid pakuvad Kaasiku sõnul investorile täiendavat kindlust, mis ühtlasi toob ka hinna madalale ja maksumaksjale taskukohaseks. "Mida me täna nüüd teame on see, et väikestest oksjonitest on see viimane. Tulevad suured oksjonid ka, vähemalt kaks tükki, kus ju ka väiksemad projektid saavad osa võtta. Ma arvan, et neid peab ilmselt pidama edasi ka, vähemalt seniks kui pole taastuvenergia muutunud nii odavaks, et üldse mingit toetust ei vaja," rääkis Kaasik.

"Eks riigil on keeruline olukord. Eesti energeetika alustala on aastakümneid olnud põlevkivienergeetika, mis uues valguses ja uues reaalsuses peab vaikselt hääbuma, seda kõikide nende varadega, mis on sinna investeeritud," sõnas Kaasik. "See on kompleksne küsimus. Fakt on see, et ei pääse sellest üle ega ümber."

Kaasik märkis, et rohepöörde juures mängib määravat rolli lisaks riiklikele investeeringutele ja meetmetele ka CO2 kvoodi hind, mistõttu ühel hetkel ei soosi turg enam põlevkivienergia tootmist.

Eesti Gaas näeks hea meelega veel oksjoneid. "Realistlikult oksjonitel on toetushinnad nii madalad, et igal juhul oleks riigil mõistlik selle hinna eest saada taastuvenergiat nii palju kui võimalik siia riiki ja küllap see ühel hetkel loob ka uusi võimalusi taastuvenergia salvestamise koha pealt," märkis Kuusik.

Oksjonitel on oluline roll kliimaneutraalsuse eesmärkide täitmisel

Samuti eelmisel kahel vähempakkumisel võitnud Sunly Solari tegevjuhi Priit Lepasepa sõnul on turuosalistel vähempakkumiste vastu huvi olemas ja riik peaks neid rohkem korraldama.

"Oksjonitel oleme muidugi osalenud, plaanime osaleda ka kõigil tulevastel oksjonitel. Selles osas on hästi läinud. Projektid, mis olid esimesel oksjonil on tänaseks püsti ja teisel oksjonil osalenud projekt on ehituses," rääkis ta. Viimane valmib suve lõpuks.

"Pooldame kindlasti oksjoneid, see on kindlasti mõistlikum viis kui vanaviisi toetustega projektid. Kuna elektrit on kõigil vaja, siis sotsiaalse kulu poolest on ta kõige odavam viis, kuidas tarbijate vajadust katta," rääkis Lepasepp. "Tänane skeem on selline, et hinnad on jõudnud sellisele piirile, et toetuse osakaal on märkimisväärselt väiksem."

Lepasepp märkis, et vähempakkumise võitmine tagab ka projektidele investorite ja finantseerijate silmis teatud kindluse. Energeetikamaailmas tegutsevad eraettevõtted peavad ka pankade silmis rohkem tõestama, et jõuavad oma laene teenindada. Sellised meetmed on tema sõnul abiks.

Eesti vähempakkumised näitavad, et huvi sektoris tegutsemise vastu on olemas. Sunly Solari juhi sõnul peaks riik rohepöörde käigus panustama just enam sellele, et ettevõtjad oma lahendustega välja tuleks. See omakorda võimendab uute energiate turuletoomist, mida turuosalised lahendada proovivad.

"Kindlasti me oleme oma taastuvenergia eesmärkide kursil, aga tegelikult meil on seda ressurssi olemas, saaks seda rohkem toota. Energeetikas on väga oluline roll riigi suunistel. Riik peab seda tootmist oma territooriumil tahtma," märkis Lepasepp.

"Kliimaneutraalsuse eesmärk tähendab energeetikas või elektritootmises 100-protsendiliselt taastuvenergiale üleminekut, nii või naa peab sinna jõudma. Küsimus on selles, kui kiiresti sinna jõutakse," sõnas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: