Lääne-Tallinna keskhaiglas oli kolmapäeva hommikul 107 koroonahaiget ja haigla kavandab voodikohtade lisamist. Iga päevane koroonasse suremus on Eestis kasvanud üheksa kuni kümne inimeseni päevas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aasta esimese kaheksa nädalaga suri 3398 inimest. Kõige rohkem on lahkunud neid, kelle vanus on üle 80 aasta. Neid oli rohkem kui 1700. Üle 1000 oli vanuses 65 kuni 79. Nooremaid oli alla 500. Aasta alguses on surnud 600 inimest rohkem kui mullu samal ajal.

Lääne-Tallinna keskhaigla juhi Arkadi Popovi sõnul annav Eestis tuvastatud liigsuremus inimestele olulist infot ja olulist sõnumit, et asjad on korrast ära.

"Meedikud rääkisid sellest juba paari kuu jooksul, et meil alates novembri keskperioodist hakkas suremus Eestis kasvama. Täna me oleme jõudnud sinna, kus see on ametlikult konstateeritud. See on tõsine sõnum," lausus Popov.

Andmed surma põhjustest on praegu vaid jaanuari kohta. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juht Gleb Denissov ütleb, et kui vereringeelundite haigused on surma põhjustena tavapäraselt esikohal, siis uudis on koroonasurmade jõudmine arvult kolmandale kohale.

"Tavaliselt pool surmadest põhjustavad vereringeelundite haigused, umbes viiendiku vähk ehk pahaloomulised kasvajad ja kolmandal kohal on traumad ja mürgistused. Nüüd on kolmandal kohal hingamiselundite haigused ja enamus neist on koroonaviirus," ütles Denissov.

Statistikat, mis näitab, kas ja kuivõrd võib koroonaviirus kaudselt mõjutada suremust praegu pole, ütles Denissov.

Arkadi Popov ütles, et kõik, kes vajavad erakorralist ravi, seda saavad. Tema sõnul pole välistatud ka mustemad stsenaariumid, kui haiglaravi vajavate patsientide arv peaks kiiresti kasvama. Tõsisemad tagajärjed tekivad siis, kui lõpetatakse plaaniline ravi.

"Juhul kui see toimub, siis sellel on pikemad tagajärjed, mis võivad tekkida hiljem, mitte täna või homme, aga võib-olla ülehomme. Nii et see kindlasti annab tunda natukene hiljem," lausus Popov.