Kui veel nädal tagasi plaanisid paljud restoranid jätkata toitlustamisega üksnes nädalalõputi, sest üksnes lõunasöögipakkumisega ära ei ela, siis valitsuse uued piirangud, mis ka nädalalõputi uksed sulgema sunnivad, ei jäta muid võimalusi: kas panustada lõunasöökidele ja kaasamüügile või lõpetada tegevus vähemalt kuuks ajaks sootuks, kuniks piirangud kaovad.

"Kui valitsus teatab kolm päeva ette, et restoranid tuleb kinni panna, siis meie ei saa kolm päeva ette inimetele öelda, et olge head, et nüüd puhake kuu-poolteist järjest, et te olete kodus, meil ei ole teile mitte midagi pakkuda," on restoranide Salt ja Riviera Palais Brasserie omanik Tiina Kõresoo nördinud.

Pisike õhtusöögirestoran Salt püüabki nina märtsis lõunasöökide ja kaasamüügiga vee peal hoida. Brasserii aga asub Maarjamäel ajaloomuuseumi hoones. Kuna muuseumid on piirangute tõttu suletud, polnud mõtet ka restorani lahti hoida. See tähendab, et ka inimestele pole tööd pakkuda.

"Salti poole pealt on hetkel pool meeskonda kodus ja Maarjamäel Riviera brasseriis on terve meeskond põhimõtteliselt kodus," ütlebki Kõresoo.

Ville Jehe peab kolme söögikohta: vanalinnas asuvat Pegasust, Telliskivi loomelinnakus asuvat F-hoonet ja Kalamajas asuvat Ülot.

"Olukord on natuke erinev erinevates kohtades. Näiteks F-hoone otsustasime praegu lahti hoida, Ülo samamoodi, aga Pegasusega oleme täitsa kahevahel, vaatame nädalaga. Käive jääb võib-olla kümne protsendi peale, kui nii õhtu kui ka nädalavahetus ära võtta," tõdeb Jehe.

Restorane Tuljak, Noa, Noa peakoka saal, Paju Villa ja Oko pidav Martti Siimann ohkab raskelt. ERR tabab ta osanike koosolekult, kus käib parasjagu arutelu, kas ja milliseid restorane märtsis lahti hoida.

"Oh jumal. Teeme hommikusööke ja lõunaid, mõtleme, kas saame niimoodi pääseda, et midagi kinni ei pane, kuigi kiusatus on suur. Ei tahaks ühestki oma inimesest enam lahti saada, aga tööd ei ole enam anda," ütleb Siimann. "Noa peakoka pool, mis on kuus korda Eesti parimaks restoraniks valitud, läheb kinni, seal tahtsime muidu nädalavahetusi teha."

Tema hinnangul võinuks valitsus siis juba kõik mõneks ajaks täielikult sulgeda, aga see vähehaaval tilgutamine mõjub rusuvalt ja viiruse levikut sellega ka pidama pole saanud.

Fotografiska, mis pidi muuseumi täielikult sulgema ja plaanis toitlustust üksnes nädalalõputi jätkata, pidi uute piirangute valguses selle otsuse ringi vaatama. Sel nädalal on nad täiesti suletud olnud, järgmisest plaanivad aga lõunasööke pakkuma hakata.

"Kojuvedu me kasutame, Woltides ja Boltides oleme. Eks me siis peame järgmisel nädalal ringi fokuseerima, oleme esmaspäevast reedeni lahti. Hoiame lõunafookusega restorani, mis on tegelikult õhtusöögikoht. Võtame nagu kõik teisedki, et nädal korraga. Inimeste jaoks on plaanide pidev ringitegemine kurnav," ütleb Fotografiska restorani ja muuseumi tegevjuht Margit Aasmäe.

Restoranipidajad ei mõista, miks ei võinud nädalalõppudeks lubada kasvõi välitoitlustamist. Kevad on saabumas, terrassil või tänaval välikohvikut pidades oleksid ka ventilatsiooniga seotud riskid maandatud. Väike asi, aga toitlustajate käibele oleks sellestki mõningast turgutust.

Palgatoetus kuuks ajaks

Toitlustus on üks sektoritest, mis töötukassa nõukogu otsusel kuuks ajaks palgatoetust saab. Lisaks kuuluvad sinna alla majutus- ja toitlustusettevõtted, turismiettevõtted, spordi- ja huvitegevus, täienduskoolitus, kultuuriga tegelejad ning esmakordselt ka jae- ja hulgikaubandus. Lõplik loend on veel täpsustamisel, sest töötukassa nõukogu istung alles käib ja otsuse peab omakorda kinnitama valitsus, mis teeb seda reedel.

"Püüdsime sihtida vahetult pihta saanud sektoreid ja nendega koheselt külgnevaid sektoreid. Loomulikult, täistabamust tõenäoliselt teha ei õnnestu, aga tegime oma parima oma sihtimistöös, mis on võimalik sellise lühikese ajaga," ütleb töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson.

"Toetuse saamise kriteeriumitena kõige olulisem on käibe langus kriisieelse aasta ehk eelmise aasta veebruari, jaanuari, detsembri kolme kuu keskmisega võrreldes - märtsikuu käive ühelt poolt ja kolme kuu käive sealt aastatagusest ajast. Makstakse nende töötajate eest, kellele ei ole tööd anda," ütleb Peterson.

Töötukassa nõukogu käis koos kolm raksu, enne kui toetusesaajate ring paika loksus. Piiriks oli raha, täpsemalt selle puudumine. Seadustes on väga täpselt kirjas, palju aasta jooksul töötukassa reservist toetustena välja maksta võib, selleks et reserve poliitiliste otsustena täiesti tühjaks ei kurnataks. Maksimaalne võimekus oli 38 miljonit eurot ja see nüüd käiku lähebki.

"See 39 miljonit on see lagi, millega toimetame ja 39 miljoniga tahaks tegelikult aasta lõpuni toime tulla. Tegelikult me oleme praegu omadega märtsi alguses," tõdes tervise- ja tööminister Tanel Kiik valitsuse pressikonverentsil. "Siht oli see, et jätta osa vähemalt järgmisteks perioodideks, aga praegu on näha, et kuna need piirangud on läinud raskemaks, siis ilmselt märtsikuus ettevõtete ring, kes saab piirangutest puudutatud, on suurem, siis tõesti see meetme maksumus on kasvanud."

Kiik lisas, et kui valitsus tahab veel mingeid toetusmeetmeid aprillis, mais või edaspidistel kuudel teha, siis töötukassa asemel tuleb seda raha leida juba kas valitsuse reservist, lisaeelarvest või mujalt.

Peep Peterson kinnitab seda: "Järgmine ring tuleb valitsuse kulul. Valitsus saab laenu võtta ja võtabki Euroopast laenu just sedalaadi meetmete tarbeks. Ja siis me ootame, et see raha tuleks valitsusest töötukassasse ja me oleme suutelised selle kiiresti toimetama õigetesse kohtadesse."

Toetust saab taotleda alates aprillist ja see makstakse välja märtsikuu eest. Eelduseks on vähemalt 50-protsendiline käibelangus, töötukassa kompenseerib 60 protsenti töötaja varasemast keskmisest brutopalgast, tööandja peab omalt poolt lisama vähemalt 200 eurot. Kahe kuu jooksul pärast palgatoetust töötajat koondada ei tohi.

Loetelu toetatavatest tegevusaladest on SIIN.

"See on naeruväärne!"

Toitlustusettevõtjad ei pea kuuajast palgatoetust tõsiseltvõetavaks abiks. Lisaks palgale on ju kamaluga muidki püsikulusid.

"No see ei ole toetus, see ei ole tõsine. Seda ei saa tõsiselt võtta. Olukord on oluliselt kehvem kui aasta tagasi, aga meede on nõrgem. See on täiesti arusaamatu," ütleb Ville Jehe.

Ta loodab, et tegemist on kõigest esimese osaga mingist suuremast toetusskeemist, mida lihtsalt pole suudetud adekvaatselt kommunikeerida.

"Oleks vaja väga selgeid sõnumeid, kas ja millised toetused veel tulevad. Ja kui ka ei tule, tuleks ka see välja öelda, et mitte hoida üleval restoranipidajatel tühja lootust, kes seni kulutavad oma aega ja energiat, kui saavad kuu aja pärast teada, et nad on ikkagi üksi ja lõpetavad selle tegevuse. Eriti halb info peaks liikuma eriti kiiresti, otse ja selgelt. Kui plaani ei ole või ei taha ja ei suuda või kui raha ei ole, oleks pidanud selle juba ammu välja ütlema, et see on viimane toetus sel aastal ja me oleks saanud selle info pealt edasi minna," leiab Jehe.

Martti Siimann kritiseerib, et valitsus on läinud kõiki ettevõtjaid jälle ühe mütsiga lööma, võtmata arvesse, kui palju keegi maksude näol riigieelarvesse on panustanud.

"See toetus on täiesti naeruväärne. Kogu see valitsuskommunikatsioon on olnud selline, et piiranguid tuleb iga päev, aga nendega koos isegi vihjeid ei tule, et millised toetused siis on tulemas. Maksime eelmisel aastal maksudena üle miljoni, riigilt saime kriisitoetusi alla 200 000, mille pealt võeti teise käega omakorda maksud maha, nii et järele jäi veel vähem. Kui oleksin putka kinni pannud, oleksid nad meilt viis korda vähem saanud, pluss töötute armee ka veel," ütleb Siimann. "Loodan, et nad valitsuses ikka mõtlevad meie haru taaskäivitamise peale. Toidukultuur lõppeb muidu lõpuks nii, et kokad lähevad ehitusele ja autojuhiks ära. Nende väljakoolitamine on ikkagi aastatepikkune töö."

Fotografiska juht Margit Aasmäe ütleb, et kui töötukassa annab 60 protsenti töötaja palgast, siis tööandja peab kusagilt ülejäänud 40 protsenti leidma olukorras, kus sissetulek puudub.

"Kui sissetulek on null ja pead maksma oma osa resrervidest, siis kui neid pole, ongi võimatu. Aasta on olnud nii kaootiline, oleme pidanud eelmisest kevadest peale töötajaskonna mahtu optimeerima. Õnneks oleme tänaseks seal, et see on viidud nii madalale kui vähegi võimalik, aga olukord on hästi keeruline. Kui olukord venib, siis ei tea, mis juhtub. Kuu korraga saame ilmselt üle elatud ja igasugune abi on väga vajalik, aga siin hakkab mängima, kui palju on ettevõtetel rasva kogunenud. Eelmise aastaga on kõik ära kulunud. Toitlustusettevõtetel on talv kõige keerulisem aeg ja praegu, märtsiks, kestab juba kolmas järjest kuu väga kehv aeg," ütleb Aasmäe.

Ka Tiina Kõresoo ei pea samuti toetust piisavaks.

"Hetkel me ei tea, mis edasi saab. Me elamegi päev korraga, nagu me olemegi elanud. Aga see löök, mis praegu tuli, on üks kõige-kõige valusam ja kõige raskem. Mis pärast seda üldse restoranikultuurist edasi saab, ma ei kujuta ette," ütleb ta.