Justiitsminister on vastu sotside ettepanekule anda ERJK-le volitusi juurde

{{1614672780000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Maris Lauri. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Justiitsminister Maris Lauri (RE) tegi ettepaneku lükata tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu, mis annaks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) volitusi juurde ja teeks erakondade rahastamise läbipaistvamaks.

Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski koostatud eelnõu seletuskirjas seisab, et selle ajendiks sai Keskerakonna ja EKRE liikme suhtes esitatud kahtlustus, mis puudutas erakondade ebaseaduslikku rahastamist, mõjuvõimuga kauplemist ja altkäemaksu.

Lisaks seniste sanktsioonide ebapiisavusele on eelnõu koostaja sõnul kerkinud esile mitmeid probleeme, mis võimaldavad sanktsioonidest kõrvale hoida.

Eelnõuga kavandatavad olulisemad muudatused näeks ette näiteks keelatud annetuse vastuvõtmise eest ette nähtud sunnimeetmete õigusselgemaks ja mõjusamaks muutmist. Samuti tuleks muudatuste järgi keelatud annetus alati kanda riigieelarvesse.

Eelnõu järgi ei tohiks keelatud annetuse tegija ja vastuvõtja, keda on karistatud kriminaalkorras kolme aasta jooksul pärast suudimõistmist teha annetusi ja neid vastu võtta. Eelnõu näeb ette ettekirjutuste avalikuks muutmist ning rahalise kohustuse täitmiseks mõeldud ettekirjutuste sundtäidetavaks muutmist.
Täpsustatakse ettekirjutuse mittetäitmisel riigieelarvelise eraldise vähendamise tingimusi ja korda, laiendatakse ERJK öigusi kolmandatelt isikutelt teabe saamisel ning suurendatakse ERJK eelarvet ning see muudetakse täitevvõimust sõltumatuks.

Maris Lauri märkis, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tugevdamiseks plaanib justiitsministeerium käesoleval aastal välja töötada omaenda eelnõu.

"Erakondade rahastamise järelevalve tugevdamine on vabariigi valitsuse üks prioriteete. Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna valitsuse moodustamise kokkuleppes ja valitsusliidu koostöölepingus aastateks 2021–2023 on valitsuse üheks tegevussuunaks kavandatud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tugevdamine, tõstes selle kompetentsi ja võimekust ning laiendades pädevusi," seisab Lauri vastuses.

"Selleks kavandatakse käesoleval aastal esitada justiitsministeeriumi poolt väljatöötamiskavatsus, millele eelneb huvigruppe kaasates süstemaatiline valdkonna analüüs. Seega ei pea me õigeks erakondade rahastamise murekohtade lahendamist eelnõus 321 SE väljapakutud kujul ega formaadis," lisas ta.

Reformierakonna esimees, peaminister Kaja Kallas ütles Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et sotside eelnõus oli ettepanekuid, millega ei saa nõus olla. "Seal on ka selliseid punkte, mis juba toimuvad," kommenteeris Kallas.

"Ma olen nõus, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevust tuleb suurendada just seeläbi, et neil on vastavad uurimisõigused, et seal on rohkem inimesi, kes saaksid erakondade rahastamise läbipaistvuse eest seista," lisas ta.

Lauri Läänemets: ERJK-le volituste juurde andmisega viivitamine teenib Keskerakonna huvisid

Põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa (SDE) hinnangul näitab justiitsministri Maris Lauri ettepanek lükata tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) volituste juurde andmiseks, et Reformierakond ja Keskerakond ei soovi tõsiselt tegeleda erakondade rahastamise järelevalve tõhusamaks muutmisega.

"Ministri jutt ei ole aus ega usutav. Erakondade rahastamisega seotud probleemid ja nende lahendused on teada olnud aastaid. Õiguskantsler ja ERJK on teinud oma ettepanekud seaduse puudujääkide parandamiseks ja järelevalve tõhustamiseks. Vaja on tegutseda, mitte oodata. Viivitamine erakondade rahastamise järelevalve tõhustamisega teenib ainult Keskerakonna huvisid," ütles Läänemets.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: