Meediaettevõtete liit ja justiitsminister arutasid murekohti meediamaastikul

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ajalehed. Autor/allikas: ERR

Reedel toimus meediaettevõtete liidu ning justiitsminister Maris Lauri kohtumine, kus liit rääkis peamistest muredest.

Meediaettevõtete liidu tegevjuht Merle Viirma-Treifeldt ütles ERR-ile, et tegemist oli liidu ja ministri vahelise esimese kohtumisega, kus toimus liidu seisu- ja murekohtade tutvustamine.

Juttu tuli nii kohtumenetluse avalikustamisest, täitevvõimu sekkumisest meediategevusse kui ka allikakaitse realiseerimisest kohtumenetlusse, selgitas tegevjuht. Lühemalt peatuti ka keelatud riigiabi, digihiidude maksustamise ja kojukande teemadel.

"Meedia(liidu) eesmärk on tagada meediaväljaannetele võimekus käsitleda pooleliolevaid ja lõppenud kohtumenetlusi isikustatult. Mis tähendab seda, et meediaväljaanne võiks saada kohtuotsustest sama palju teavet poolte ja teiste menetlusosaliste kohta kui avalikul kohtuistungil osaledes. Kohtuistungil saab teada nii menetlusosaliste kui tunnistajate isikud. Umbisikustamine tähendab seda, et kohtupidamine ei ole avalik. Mis on selges vastuolus põhiseadusega," selgitas Viirmaa-Treifeldt kohtupidamise avalikustamise kohta räägitut.

Ta sõnas, et täitevvõimu jõuline sekkumine meediategevusse väljendub seeläbi, et andmekaitse inspektsioon (AKI) algatab kaebuste põhjalt järelevalvemenetlusi ning nõuab, et väljaanded põhjendaks oma meediahuvi. Seda nõutakse Viirmaa-Treifeldti sõnul aga kümme aastat vanade meediaväljundite pealt.

"Kusjuures AKI ei kontrolli seda, kas avaldamise hetkel oli tegemist seadusliku avaldamisega, vaid nõuab, et kümne aasta tagune artikkel vastaks täna kehtivale seadusele. Nõuab nimede kustutamist artiklitest, mis on täielikus vastuolus Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga. Selline tegevus on vastuolus AKI enda sekkumiskriteeriumitega," lisas ta.

Allikakaitse teemadel on liidu tegevjuhi sõnul meediavaidlusi aasta-aastalt üha rohkem. Ta ütles, et meediateenuste seaduse järgi peab meediaorganisatsioon oma allikat kaitsma ning seaduste järgi võivad ajakirjanikud keelduda tunnistuste andmisest seoses allikaga.

"Riigikohus kinnitab, et tõepoolest, allikakaitse on meedia privileeg. Samas on meediaettevõte tsiviilmenetluses täpselt samasuguses situatsioonis nagu iga teine menetlusosaline, ta on kohustatud tõendama neid asjaolusid, mida ta väidab. Sageli on meediaorganisatsioon vahendaja rollis, ta edastab allikalt saadud teavet. Allikat ei tohi paljastada. Seega on meediaorganisatsiooni võimalused tsiviilmenetluses piiratud," selgitas Viirmaa-Treifeldt.

Erinevalt Euroopa õigusruumist, kus kehtib allikakaitse printsiip ka tsiviilvaidlustes, on Viirmaa-Treifeldti sõnul Eestis see vaid kriminaalmenetluses.

"Võimalik, et anonüümse tunnistaja instituuti oleks vaja ka teistes tsiviilvaidlustes, kus pooled võivad olla ebavõrdses seisundis, näiteks töövaidlustes. Tunnistaja isik võiks olla teada menetlevale kohtunikule, kes saaks veenduda selles, et tunnistaja on heauskne (inimõiguste kohtu seisukoha järgi ei pea pahauskset allikat kaitsma). Anonüümse tunnistaja instituudi sissetoomise võimalus Eesti õigusesse vajaks täiendavat ja põhjalikku analüüsi," lisas ta.

Tegevjuhi sõnul said reedel esialgsed seisukohad ministrile tutvustatud ning töö murekohtade lahendamiseks käib edasi.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: