Perearstid saavad patsientide vaktsineerimisinfo varsti kergemalt kätte
Pea kolm kuud pärast vaktsineerimise algust pole perearstil digitaalset tööriista, mis aitaks saada ülevaadet ühekorraga kogu nimistust, kes on vaktsineeritud ja kes mitte. Nii juhtubki, et ta kutsub vaktsineerimisele inimese, kes on juba näiteks eesliinitöötajana süsti kätte saanud. Uuel nädalal see lünk tarkvarasüsteemides likvideeritakse.
Koroonaviiruse vastu vaktsineeritakse Eestis alates detsembrist. Juba hilissuvel oli teada, et esimesed vaktsiinid saavad kohe kasutusloa ning vaktsineerida tuleb kõik inimesed ja kiiresti. Üsna selge oli ka, et see jääb perearstide õlule.
IT ettevõtja Taavi Kotka hinnangul oleks pidanud kogu vaktsineerimisprotsessi enne läbi mängima. "See, et seda ei tehtud, on minu arvates tüüpiline Eesti avaliku sektori saamatus," nentis ta.
Kotka sõnul oleks pidanud selgelt paika panema, mida keegi teeb. "Näete, see meeskond siin, teie ülesanne on ära korraldada Eestis vaktsineerimine. Palun looge selleks vajalikud tugisüsteemid, testige ära selleks vajalikud protsessid," tõi ta näite.
Nüüd ongi juhtunud nii, et kui inimene sai koroonaviiruse vastu vaktsiini näiteks haiglas või õpetajana koolis, siis see info perearstini ei jõua. Info istub tervishoiusüsteemis, sest puudu on mõned ühendusteed. Perearst on eraettevõtja ja valib ise, milliste programmidega ta töötab. Riik seda ei ütle.
Meditsiiniasutused kasutavad pea kõik Tallinnas Mustamäel arendatavat Medisofti tarkvara.
Medisofti juht Jako Heinmets ütles, et info liigub väga hästi. "Täna perearstid, haiglad ja kõik muud tervishoiuteenuse osutajad saadavad andmed tervise infosüsteemi, kust teised raviasutused saavad neid andmeid näha," lausus ta.
Rapla perearstikeskuse perearst Andres Lasni sõnul on probleem selles, et andmeid ei saa kontrollida nimistupõhiselt. "Inimese kohta saab teha digiloo päringu, võtta lahti tema immuniseerimispass ja siis ma saan teada, mis süstid kõik inimene on aja jooksul saanud. Aga mure seisneb selles, et ma ei saa seda teha nimistupõhiselt. Mul puudub ülevaade, andke mulle nimekiri, kus on muu hulgas kirjas, kes on koroonasüsti saanud," lausus Lasn.
Lasni sõnul juhtub sageli, et perearst võtab inimesega ühendust ja kutsub vaktsineerima, kuid inimene ütleb, et on mujal vaktsiini saanud. "Teine viis, kuidas ma saaks teada, on see, et ma peaks inimese digiloost tegema immuniseerimispassi päringu. Seal tarkvara viskab mulle ette, mis vaktsiinid inimene on saanud, sealhulgas, kas ta on koroonavaktsiini saanud. Aga sel juhul ma pean juba eos teadma, et see inimene on kusagil vaktsineeritud," lausus Lasn.
Haigekassa saadab selle info perearstile, kes peab selle oma programmi sisestama. See protsess on aga natuke aeglane.
"Selle asemel saaks andmed panna liikuma olemasolevaid kanaleid pidi. Nüüd me olemegi siin umbes nädal aega arutanud, et milline see täpselt perearsti vaatest välja peaks nägema," ütles Lasn.
Plaan on see, et tekiks minu tarkvarasse lahendus, kus mul on terve nimistu vaade. Mina vajutan OK nupule, andmeid vähemalt kord päevas uuendatakse, ja mul tekib kohe ülevaade, kes on kus vaktsiini saanud ja mis ajahetkel peaks teist doosi tegema," kirjeldas Lasn.
Eestlastena kipume kõiges süüdistama oma e-riiki. Majandusministeeriumis IT valdkonna asekantsler olnud Taavi Kotka ütles, et tegemist on puudujääkidega juhtimises, mitte IT-süsteemides.
"Bussil on bussijuht, rongil on rongijuht. Kes meil vaktsineerimist juhib? Erasektor võib oma tuge pakkuda. Aga kui seda protsessi keegi ei juhi, siis kuhu sa appi lähed? See ei ole digiprobleem. Need ei ole keerulised süsteemid, need on lihtsalt mahult suured," lausus Kotka.
Perearstid küll vaktsineerivad hoolega, aga jooksvat, kogu nimekirja haaravat infot, kes on vaktsiini saanud, endiselt ei ole.
Medisofti juht Jako Heinmetsa sõnul tuleb selleks luua uus teenus ning kokku leppida kasutamise reeglid.
"Täna on puudu sealt ainult väljastpool tehtud vaktsineerimiste info. See tuleb uue lahendusega. Kõige paremal juhul järgmisel nädalal, aga selle kuu jooksul kindlasti," ütles Heinmets.
Uuendus tuleb veel märtsis
Kriisiolukorras pöördutakse ikka vana ja töökindla proovitud lahenduse poole.
"Kui on vaja mängu võtta Excel, võtame selle Exceli. Kui on vaja mängu võtta paber, siis võtame selle paberi. Peaasi, et asi saaks tehtud. Teine küsimus on, et kas me oleksime pidanud seda ette nägema. Muidugi oleks pidanud. Miks me ei näinud?" nentis Kotka.
"Keegi ei mõelnud selle peale. Sa hakkad ikka alles siis mõtlema, kui probleem on käes. Sellepärast on natuke viivitusega need asjad tulnud," leidis perearst Lasn.
Õige varsti peaks perearstid saama katsetada tarkvarale lisatud täiendust, mis kuvab konkreetselt sihtrühmade vaktsineerimisinfo.
"See tuleb väga sarnane lahendus sellele, mis me tegime täpselt aasta aega tagasi, kus oli vaja saada COVID-testide vastuseid perearstidel. Samamoodi ei olnud mõeldav, et nad hakkavad iga patsiendi kohta eraldi päringuid saatma," ütles Heinmets.
Sotsiaalministeerium on tunnistanud, et andmete liigutamine on väljakutse ja selle nimel nüüd ka pingutatakse.
Kõige selle taustal on Eesti vaktsineerimiste suhtarvult Euroopa Liidus kõrgel viiendal kohal.
Toimetaja: Marko Tooming