Taavi Aas: Ida-Virumaa on uhke miljardiline kultuuri- ja majanduskants

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Taavi Aas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Narva ja kogu Ida-Virumaa on Euroopa majanduse kõige idapoolsem majandus- ja kultuurikeskus. Kinnistumas on arusaam, et kui tahad midagi toota, olla edukas, siis just see piirkond on selleks ideaalne koht. Kultuuri ja majandussümbioosi kants, kirjutab Taavi Aas.

Kriisi ajal on valitsus pööranud Ida-Virumaale rohkem tähelepanu, kui muudele piirkondadele keskmiselt. Oleme otsustanud investeeringu uude põlevkiviõlijaama ning panustanud kohaliku tööstuspargi arengusse.

Ida-Viru tööstusparkides tegutsevad ettevõtted on loonud sadu töökohti. Hoogustamaks elukeskkonna parendamist on sellest aastast korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlemisel Ida-Virumaal võimalik saada suurem toetuse määr kui näiteks Tallinnas.

Samal ajal põlevkivisektoris töötajate arv kahaneb ning uute sama tasuvate töökohtade loomine on üks peamisi väljakutseid. Kindlasti ei ole reeglit, et need töökohad peaksid tekkima just energeetikasektoris. Vastupidi, tulevikuenergeetika on väiksema tööjõumahukusega, aga see-eest kõrgema lisandväärtusega.

Olemasolev tööstus ja töötajad omavad suurt oskusteavet ja ressurssi, mida saab uute tehnoloogiate abil edasi arendada. Keemiasektor loob väärtust, mida saame edasiste investeeringute toel märksa keskkonnasõbralikumaks ja senisest konkurentsivõimelisemaks muuta. Ka põlevkivi kui riiklik ressurss jääb meile tulevikuski oluliseks ning selle keskkonnasõbralik väärindamine on üks võimalikke tulevikusuundasid.

Samal ajal on oluline ka majanduse mitmekesistamise pool, eeskätt uue tööstuse tekkimise näol. Ida-Virumaal kokku üle 50 000 töökoha. Lahendus ei ole ainult 6000 põlevkivisektori töökoha asendamises 6000 samaväärsega.

Töökohtade asendamine on oluline, aga mitte ainuke väljakutse. Põlevkivisektor ja selle mahtude vähenemine pikema aja jooksul on toonud kaasa ka mitmeid muid probleeme ning neile tähelepanu pööramata ei too ka panustamine ettevõtlustoetustesse oodatud läbimurret.

Kõiki piirkonna probleeme ei pea ega saagi lahendada ühe rahapotiga. Õiglane üleminek ei võrdu õiglase ülemineku fondiga (ÕÜ). ÕÜ fondiga tegeleme ühe kitsa töölõiguga. Eelkõige piirkonna enda, aga ka riigiasutuste pingutused peavad olema suunatud ka kõigi teiste võimaluste kasutamiseks: ettevõtluse teadmusmahukuse arendamiseks, digi- ja rohepöördeks ettevõtluses, ringmajanduseks, avalike teenuste kohandamiseks vähenenud elanikkonnaga, hoonete energiatõhususe parandamiseks.

Muudest fondidest lisandub 150 miljonit ning järgmisel aastakümnel on piirkonda minev investeering vähemalt miljard, kui mitte 1,5 miljardit. Summad on suured ja ambitsioonid veelgi suuremad.

Mõistan, et rohkem tulemusi oleks vaja olnud juba varem, sest muudatused põlevkivisektoris juba toimuvad, kuid põhjalik koostöö kohalikega, ettevõtete ja teadlastega ning nii suurte rahade mõistlik kasutamine võtab paraku aega. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Vaadates täpsemalt ÕÜ fondi 350 miljonit, siis see läheb tempokalt kasutusse. Juba 2025. aastaks tahame ära kasutada 240 miljonit kogu summast. Fondiga toetatakse majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamist, mida kliimaneutraalsusele üleminek mõjutab kõige rohkem. Teeme seda läbi toetuste ja laenude.

Märtsi algul leppisime valitsuses kokku fondi täpsema rahajaotuse. 80 protsenti läheb mitmekesise ja nutika ettevõtluse arengusse ning 20 protsenti atraktiivse elukeskkonna loomiseks.

Numbrid ja näited räägivad iseenda eest:

Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse arenguks (kokku 273 mln):

  • Ida-Viru tööstuse investeeringute toetus – 153 mln;
  • Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamise toetus– 50 mln;
  • Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused – 25 mln;
  • Väikeettevõtluse toetus – 15 mln;
  • Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele – 5 mln;
  • Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses – 25 mln.

Atraktiivse elukeskkonna loomiseks (kokku 66,74 mln):

  • Kaugkütte lahtisidumine põlevkivist – 20 mln;
  • Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine – 10 mln;
  • Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine – 5 mln;
  • Omavalitsuste investeeringud sotsiaalse sidususe suurendamiseks – 15 mln;
  • Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks – 16,74 mln. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: