"Eesti Energia eksisteerib selles kontekstis, mis on Eesti riigi eesmärgid laiemalt, ega Eesti Energia ei toimeta ju kusgil omaette universumis," ütles Keit Pentus-Rosimannus vastuseks küsimusele omaniku ootuste kohta. Tema sõnul on suur osa eelmiste valitsuste ajal koostatud strateegilisi dokumente jätkuvalt aktuaalsed. "Mis aga tõenäoliselt ülevaatamist vajavad - mitte ainult Eesti Energia, vaid laiemalt strateegilise suuna näitamise kontekstis laiemalt - on keskkonnaeesmärgid," lisas ta

"Eesti Energia vaates on vaja vaadata need eesmärgid üle selles võtmes, et kuidas Eesti Energia väga suure ettevõttena saab meie kliimaeesmärkidesse panustada," märkis rahandusminister. Tema sõnul vaadatakse omaniku ootused üle iga aasta ning see seisab ka tänavu lähiajal ees, enne ettevõtte järgmise aasta eelarve kinnitamist sügisel.

Juhitavate võimsuste tagamise üle peab arutama

Pentus-Rosimannus rõhutas korduvalt ka seda, et ehkki Eesti süsteemioperaatori Eleringi kinnitusel on Eestis kuni aastani 2030 juhitavad võimsused tagatud, tasuks üle vaadata praegune kord, kuidas Eestis tagatakse juhitava võimsuse olemasolu.

"Laiemalt on küsimus, kas sellisel moel, üks kord aastas väljendatavad omaniku ootused meie varustuskindluse tagamise vaatest on kõige parem viis. Viitan näiteks Soomele ja Rootsile, kus kasutatav mudel on pisut teistsugune ja kus varustuskindluse tagamiseks saab riik juhitavaid võimsusi sisuliselt tellida turuhinna alusel," rääkis minister, märkides, et seda tehakse läbi strateegilise reservi.

Minister jättis aga vastamata küsimusele, kas ta pooldaks eelmise valitsuse ajal tehtud otsuse, et Eesti Energia tagab 2023. aastani lõpuni Eesti keskmise elektritarbimise katmiseks Eesti-sisese juhitava elektritootmise võimekuse vähemalt 1000 MW ulatuses, pikendamist.

"See suunis saab lähtuda Eesti varustuskindluse vajadusest. Elering on öelnud, et kümne aasta perspektiivis, aastani 2030 on varustuskindlus tagatud ning seda vaadatakse üle iga aasta. Kui ühel hetkel selgub, et tuleb teha varustuskindluse teemal ümberhinnanguid või muudatusi, siis on ka Elering öelnud, et nad tulevad välja strateegilise reservi loomise ja riigiabi andmise ettepanekuga. See on mõistlik ja loomulikult peab varustuskindlus olema Eesti jaoks tagatud. Elering valvab selle järele," rääkis minister.

Täpsustava küsimuse peale vastas Pentus-Rosimannus: "Küsimus on selles, kuidas Eestis varustuskindlus tagatakse. Praegu tehakse seda iga-aastaselt kinnitatava omaniku ootuse kaudu ja seda tehakse ilma seda täiendavalt kompenseerimata. See pole pikas vaates väga jätkusuutlik lahendus. Me teame, et võimsusmehhanisme on ka mitmes teises riigis kehtestatud ja üldjuhul toimivad need turupõhiselt, hankega. See tähendab, et riik ostab reservvõimsust ja turuosalised saavad seda pakkuda. See tähendab, et sellisel juhul kujuneb ka sellisele reservile, mida me soovime hoida, turuhind."

"Ma arvan, et see tuleb ka meil üsna lähiajal läbi arutada, miks ja kas on selline mudel Eesti jaoks sobimatu või sobiv," leidis ta. Pentus-Rosimannuse sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lubanud lähiajal selle aruteluga valitsuskabinetti tulla, et saaks kõik võimalikud alternatiivid läbi kaaluda.

Õlitehas - mis tehtud, see tehtud

Kommenteerides eelmise valitsuse otsust eraldada raha uue põlevkivi õlitehase rajamiseks, tunnistas Pentus-Rosimannus, et see talle ei meeldi, kuid tagasi pöörama seda ei hakata.

"Mis puudutab õlitehast, siis see otsus investeerida on tehtud enne, kui uus valitsus ametisse astus. Võin öelda, et see mulle ei meeldi, aga see otsus on tehtud ja sellega tuleb meil elada," tõdes ta. "Investeeringud peavad olema mõistlikud. Kui praegu on investeering õlitehasesse tehtud, siis loomulikult pole mõeldav, et ühele küsitavale otsusele järgneks teine samasugune ning juba poolelioleva projekti peataksime ja kahjumisse kannaksime. Seda me kindlasti teha ei saa, ega tee," rõhutas ta.

Küll aga kordas minister uuesti, et Eesti Energia peab oma tegevuses lähtuma laiemalt maailmaturul ja Euroopas toimuvatest arengutest ja kontekstist ning praeguse valitsuse seatud plaanidest lõpetada 2035. aastaks põlevkivist elektritootmine, 2040. aastaks õlitootmine ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

"Toimetame ju palju laiemas raamistikus, millega tuleb arvestada," märkis ta.

Saastekvootide reformi aidaku ka Eestis kaasa puhtamale tootmisele

Küsimusele, kas Pentus-Rosimannus peab vajalikuks praegu Euroopa Liidus algava CO2 saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS) reformi mõjutada selliselt, et see võimaldaks Eestis põlevkivist õlitootmist jätkata, rõhutas minister peamiselt keskkonnaeesmärke.

"Ma soovin sellist lahendust, mis toetaks eesmärki, et Euroopa Liit tervikuna ja ka Eesti liigub energiasektoris puhtamale tootmisele. Kuna Eesti on olnud toetav nii Euroopa Liidu uue kliimaeesmärgi kehtestamisel, kui ka EL-i Roheleppe toetaja, siis iseenesest on praegu üle vaatamisel mitte ainult CO2 kauplemissüsteem (ETS), vaid laiemalt kogu CO2 heitmetega seotud sektorite alused. Eesti Energia on osa Eesti riigist ja laiemalt EL-ist ning need eesmärgid, mida nii Eesti kui Euroopa Liit on seadnud puhtamale majandusele üleminekul, peab oluliseks ka Eesti Energia. Ja nad on olnud selles edukad," tõdes rahandusminister.

Samas kinnitas ta ka, et seisab Eesti huvide eest. "Oleme öelnud, et õlitootmisest väljumine peab tulema 2040. aastal, aga see peab olema etapiviisiline," lisas minister. Ta rõhutas, et sellega peavad arvestama kõik Eesti riigi esindajad, kes selle teemaga tegelevad.