"Ebasoodsale tegevuskeskkonnale vaatamata suutsime suurendada taastuvenergia tootmist ja energiaportfelli müügimahtu, tuua klientideni uued, kasulikud ja mugavad energialahendused ning lõpetada aasta taastuvenergia tugeva tulemuse toel kasumis," ütles Eesti Energia juhatuse liige ning finantsdirektor Andri Avila.

"See oli tõsine väljakutse, sest aasta jooksul andis positiivse koroonaproovi iga kümnes Eesti Energia töötaja. Sellegipoolest suutsime tagada elutähtsate teenuste tõrgeteta toimimise ja olla klientidele usaldusväärne partner ka kõige keerulisemal ajal – aitame hoida tuled põlemas ja toad soojad," lisas Avila.

Energianõudlus vähenes eeskätt tervishoiukriisist ja erakordselt soe aasta vähendas tarbimist ka talvekuudel. Põhjamaade hüdroenergia rohkus hoidis samal ajal pakkumist kõrgel ning põhjustas Nord Pooli turul madalad elektrihinnad.

Elektri börsihind langes aastases võrdluses kõigil Eesti Energia koduturgudel. Eesti hinnapiirkonnas oli aasta keskmine hind 33,7 eurot megavatt-tunnist, langedes 27 protsenti. Lätis ja Leedus langes see 26 protsenti 34 eurole megavatt-tunnist, Soomes 36 protsenti 28 eurole megavatt-tunnist ja Poolas 12 protsenti 46,8 eurole megavatt-tunnist.

Eesti Energia müüs 2020. aastal 7,8 teravatt-tundi elektrit, 2 teravatt-tundi gaasi, 0,9 teravatt-tundi oojust ning 5,1 teravatt-tundi ehk 461 000 tonni vedelkütuseid. Energiamüügi kogumaht kasvas aastaga 0,7 teravatt-tunni võrra ehk 4 protsenti.

Eesti Energia tootis mullu 3,8 teravatt-tundi elektrit, 1,1 teravatt-tundi soojust, 5,1 teravatt-tundi ehk 452 000 tonni vedelkütuseid. Energiatootmise kogumaht vähenes põlevkivielektri vähenenud toodangu tõttu aastaga 15 protsenti.  

Taastuvenergia moodustas 38 protsenti elektri ja soojuse kogutoodangust

Toodetud 3,8 teravatt-tunnist elektrist moodustas taastuvelekter 2020. aastal 40 protsenti ehk 1,5 teravatt-tundi. Taastuvelektri toodang kasvas aastaga viiendiku võrra.

Kokku tootis Eesti Energia taastuvenergiat – taastuvelektrit ja taastuvsoojust – 1,9 teravatt-tundi. See moodustas 38 protsenti kontserni elektri ja soojuse kogutoodangust.

Kontserni investeeringud suurenesid aastaga 38 protsenti 188 miljoni euroni. Sellest lõviosa ehk 95 miljonit eurot moodustasid investeeringud elektrivõrgu kvaliteeti tõstmisse.

Eesti Energia hindas 2020. aastal täielikult alla kolm vanema tehnoloogiaga põlevkivielektrijaama kogusummas 23 miljonit eurot ja hindas üles Auvere elektrijaama väärtust summas 36 miljonit eurot.

"Vanemad põlevkivielektrijaamad on oma tehnilise eluea lõpul ning pääsevad kliimapoliitikast tingitud kõrge CO2 hinna tõttu turule harva, kuid nad on jätkuvalt olulised juhitava elektritootmise reservi tagamisel," rääkis Avila.

Avila ütles, et 2020. aasta oli energiaturgudel volatiilne ja väljakutseid pakkuv, kuid kontsernis toimunud ümberkorralduste tulemusena on Eesti Energia suutnud kiiresti muutuvate oludega kohaneda, mis võimaldab uutes oludes jätkuvalt konkurentsis püsida.