Elering ja selle kriitikud vaidlevad tuleviku varustuskindluse üle

Eesti võrguettevõte Elering tõrjub kriitikute väiteid, et Eesti elektrivarustus võib kümnekonna aasta pärast ohtu sattuda, kuna saastavate elektrijaamade sulgemise tõttu hakkab tootmisvõimsusi nappima nii Eestis kui ka lähiriikides.
"Varustuskindluse raport peab sisaldama ka tootmisvõimsuste sisulist analüüsi. Ja sealt see viga tekibki - võetakse eeldused, et kindlasti on need võimsused olemas, aga lõpuks selgub, et see nii ei ole," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli professor Alar Konist esmaspäeval ERR-ile. Ta suunas oma kriitika Eleringi koostatud ja detsembris avaldatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandele, mis tema hinnangul ei kajasta kõiki varustuskindluse seisukohalt olulisi aspekte.
Professor tõi näiteks Saksamaa, mis tema sõnul ei investeeri kliimaeesmärkide saavutamise nimel enam fossiilküstustel toimivatesse jaamadesse ja loodab elektri puudujäägi korral naabritele. "Aga kui meie niimoodi teeme, kui Saksamaa teeb, siis miks me arvame, et teised riigid nii ei tee - kõikide Euroopa Liidu riikide poliitika on praegu see, et võimalikult palju taastuvenergia tootmisvõimsust rajada ja reguleeritavatesse võimustesse investeerimist ette ei nähta," tõdes Konist.
"Kui Eleringi uuring oleks põhjalikult ja hästi tehtud, siis oleks seal olnud ka analüüs selle kohta, kui palju täna on reguleeritavaid tootmisvõimsusi, milline on nende eluiga, milline on nende tänane töökindlus ja milline on nende planeeritud või projekteeritud eluiga. See on täna seal analüüsimata," rääkis Konist.
Lähiajal väljalangevatele elektritootmise võimsustele viitas ka Eestis tuumajaama plaaniva ettevõtte Fermi Energia tegevjuht Kalev Kallemets, kes kirjutas sotsiaalmeedias, et alates 2026. aastast, kui Balti riigid ühendavad ennast lahti Venemaa elektrisüsteemist, võib siinne varustuskindlus ohtu sattuda.
Täna on konkreetne tõend, et arvestades 2026 aastaks toimuvaid võimsuste sulgemisi Euroopas saaks Baltikumi pilt...
Posted by Kalev Kallemets on Kolmapäev, 17. veebruar 2021
Eleringi pressiesindaja Ain Köster lükkas siiski kriitikute väited tagasi, kinnitades, et ettevõte on oma aruannet koostades tuginenud Euroopa elektrivõrguettevõtete ühenduse ( ENTSO-E) andmetele ja analüüsile. Samuti jätavad kriitikud tema sõnul arvestamata mitmed olemasolevad ja lähiajal lisanduvad võimsused.
"Ei ole õige rääkida üksikute jaamade sulgemisest ja siis teha järeldusi varustuskindluse kohta tervikuna. Meie ja ENTSO-E analüüsis on sulgemised arvesse võetud. Ja läbi mudeldatud väga rasked stsenaariumid, kus hüdroenergiat on vähe ja kus tuult on vähe," rõhutas Köster.
Ta tõi välja ka selle, et kriitikud ei maini tuumajaama lisandumist Soome või seda, et Eesti põlevkivijaamad ei tööta täisvõimsusel, kuna muude tootjate odavama energia tõttu ei pääse oma toodanguga turule. "Praegu allesolevate põlevkivijaamade teoreetiline maksimumvõimsus on pea 1200 MW. Aga eelmise aastal keskmine tootmine oli Eestis vaid 500 MW. Pool sellest oli taastuv - eelkõige juhitavad koostootmisjaamad, aga ka tuulikud. Ehk keskmiselt tootsid põlevkivijaamad vaid 20-25 protsenti oma maksimumvõimsusest. Põlevkivijaamad ei pääse lihtsalt turule," ütles Eleringi esindaja.
Väited ja vastuväited, Kallemets vs Elering
ERR-i palvel kommenteeris Köster ka punkthaaval Kallemetsa eelmisel nädalal esitatud väiteid.
"Täna on konkreetne tõend, et arvestades 2026. aastaks toimuvaid võimsuste sulgemisi Euroopas saaks Baltikumi pilt varustuskindlusega olema äärmiselt pingeline," tõdes Kallemets sissejuhatuseks.
Kallemets jätkas: "Täna on import Vene Föderatsioonist 13,6 GWh. Seda alates 1. jaanuarist 2026 (kui Balti riikide elektrisüsteem on Venemaa süsteemist lahutatud - ERR) enam ei ole."
Köster: "ENTSO-E ja Eleringi süsteemipiisavuse analüüsid ei arvesta impordivõimalustega kolmandatest (Euroopa Liidu välistest - ERR) riikidest."
Kallemets: "Soome põletab 1,8 GW [mahus] kivisütt, millest umbes 50 protsenti suletakse 2024. aastal. Soome täna netoimpordib Eestist!"
Köster: "Soome netoeksportis Eestisse 2020. aastal üle 6 TWh elektrienergiat. Kivisöest toodetakse täna Soomes vähe elektrit. Lähiaastatel lisandub 1600 megavatine (MW) Olkiluoto 3 tuumaelektrijaam, mille tootmine üksi on veidi suurem, kui Eesti tiputarbimine sel talvel. Kõik tootmisvõimsused, millega ENTSO-E ja Eleringi analüüsid arvestavad, on ka agregeerituna avalikustatud ENTSO-E analüüsi, MAF-i, kodulehel."
Kallemets: "Impordivõimsus Rootsist Leetu on 700 MW, kuid kui Saksamaa sulgeb 22 kuu jooksul kuus tuumajaama, Taani ja Holland sulgevad söe-elektrijaamu, siis ei ole Rootsil piisavalt võimsust kõigile Põhja-Euroopa importijatele. Rootsis endas on intensiivsed diskussioonid varustuskindluse nõrkuse ja liiga kõrgete elektrihindade üle."
Köster: "Kõik mainitud sulgemised on ette planeeritud ja arvesse võetud üle-Euroopalises süsteemipiisavuse hinnangus. Täpsemalt saab sellega tutvuda juba viidatud ENTSO-E aruandest ja Eleringi varustuskindluse aruandest. Varustuskindlus Eestis on ka nende sulgemiste puhul tagatud."
Kallemets: "Läti tänane tegelik hüdrovõimsus 404 MW, Elering arvestab varustuskindluses 1500 MW-ga. Soome hüdroenergia võimsus täna 2,1 GW, Elering arvestab 3,3 GW-ga."
Köster: "Läti tegelik installeeritud hüdrovõimsus on 1600 MW. Sellest elektri tootmine sõltub veetasemest Daugava jões, seega ilmastikuoludest. ENTSO-E ja Eleringi analüüsid võtavad arvesse Läti hüdroenergia tegeliku kättesaadavuse simuleerides läbi 35 tegelikku kliima-aastat tunnipõhise täpsusega ajaskaalal. Seega on analüüsi kaasatud ka väga kuivad aastad ehk ka kõige väiksema võimaliku tootmisega perioodid. Sama kehtib ka Soome ja kõigi teiste Euroopa riikide hüdrovõimsuste kohta. Hüdroenergia modelleerimine on meie analüüsides kriitlise tähtsusega ja selle metoodika kohta on eraldi dokument, mille tutvustus on MAF-i kodulehel."
Kallemets: "Tuul ei puhu [piisavalt]. Eestis paigaldatud 320 MW [tuuleenergia tootmis]võimsusest [oli kasutuses] 18 MW ehk koormustegur oli 5,6 protsenti."
Köster: "ENTSO-E ja Eleringi süsteemipiisavuse analüüsid ei arvesta tuule või päikese kindla võimsusega, vaid analüüsid kasutavad tegelike kliima-aastate tegelikke tuule ja päikese olusid igaks tunniks iga modelleeritud 35 kliima-aasta jooksul. Ehk arvesse võetakse neid vaid selles ulatuses, millises need tegelikult on kasutatavad."
Kallemets: "Põlevkivielektrijaamad töötavad täiel võimsusel ja võimsus lähiaastail väheneb."
Köster: "Põlevkivielektrijaamad töötasid 2020. aastal väga kaugel oma täisvõimsusest. Võimsus on tõenäoliselt lähiaastatel vähenemas, kuna põlevkivielekter ei suuda turul konkureerida. See on viide võimsuste ülejäägile, mitte puudujäägile."
Kallemets: "Jah, reservvõimsused on Kiisal ja Leedus, kuid näiteks Leedu masuudireservid jaanuaris ei käivitunud."
Köster: "Käesoleval talvel on jäänud varusse suur hulk tavapäraseid tootmisvõimsust, mis ei pääsenud turule. Ehk praegu on tootmisvõimsusi veel arvestatavalt üle."
Kallemets: "Peenest tõenäosusmodelleerimisest olulisem on reaalsus, päriselu. Eesti riiki ja selle varustuskindlust ei tohi ehitada illusioonide liivale, vaid vastutustundele, töökusele ja julgusele. Vaadates värsket rahvusvahelist kogemust (Texase tänast olukorda, kus kaks miljonit tarbijat päevi elektrita ja elektri hind 9000 USD/MWh ning jaanuaris Jaapanis, kus hind oli ca 2 nädalat 1000 USD/MWh), ei saa naiivselt lootma jääda juhutootmisele, vaid olulise osa võimsusportfellist peavad olema süsinikheitmeta töökindlad tootmisvõimsused ehk tuumaenergia."
Köster: "Varustuskindluse hindamisel üle-euroopalises kontekstis, kus Eesti ja teiste Euroopa riikide varustuskindluse tagamisse panustavad otseselt ja kaudselt sõna otseses mõttes tuhanded elektrijaamad. Vale on hinnata varustuskindlust, loetledes üles üksikuid tööst välja minevaid elektrijaamu või kasutades kvalitatiivseid hinnanguid energiasüsteemi trendide kohta. Detailsed matemaatilised mudelid, nagu kasutab oma analüüsides ENTSO-E ja Elering, on hetkel käesolevatest vahenditest parimad, et saada varustuskindluse olukorra kohta detailne, objektiivne ja faktipõhine ülevaade. Lähiaastatel ei ole ette näha võimsuste puudujääki."
Veskimägi: tootmise ja ülekandevõimsusi piisab
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kirjutas eelmisel nädalal oma blogis, et üleeuroopalise analüüsi andmetel on 2030. aastal Euroopas üle 800 gigavati kindlaid tootmisvõimsusi, samas talvine tiputarbimine jääb alla 700 gigavati.
"Euroopas on tootmisvõimsused Euroopa tarbijate elektriga varustamiseks olemas ja Eestil on ligikaudu 2,5 gigavati ulatuses välisühendusi, võrreldes ligi 1,7 gigavatise Eesti tiputarbimisega," rõhutas Veskimägi.
ENTSO-E analüüsi andmeil võib Eestis 2030. aastal tekkida olukord, kus tarbimine jääb turupõhiselt tootmisega osaliselt katmata keskmiselt 0,8 tunnil ja keskmiselt 0,14 gigavatt-tunni ulatuses aastas. See on oluliselt vähem Eesti soovituslikust varustuskindluse standardist 9 tundi, mille puhul osaline turuhindadest lähtuv tarbimise allakoormamine on ühiskonnale odavam kui uute tootmisvõimsuste ehitamine, kirjutas Veskimägi .
Toimetaja: Mait Ots