Riik soiku jäänud HOIA äpist ei loobu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Terviseameti kampaania plakat. Autor/allikas: Terviseamet

Kuigi HOIA äpp palju kasutust ei leia ja selles kuvatava info uuendamine käib väga visalt, ei ole riik selle kasutamisest ka loobumas.

Ettevõtete poolt vabatahtlikkuse alusel loodud HOIA mobiilirakendus, mille eesmärk oli panna nutitelefoni omav populatsioon seda alla laadima ja sealtkaudu end koroonaga nakatudes haigeks märkima, ei ole oma eesmärki täitnud.

Praeguse seisuga on HOIA rakendust alla laaditud 271 024 korda. Rakenduse kaudu on end haigeks märgitud kokku 5894 korda, neist aktiivseid haigusjuhte on hetkel 948.

Seda on liiga vähe, et äpi allalaadinud võiksid end tunda pisut ohutumalt - info liikumiseks nutiseadmest nutiseadmesse eeldaks märksa tihedamat äpikasutajate võrgustikku, et see toimiks.

Kriitikud on märkinud, et HOIA äpp on justkui orb - ta ei kuulu kellelegi. Tehniliselt on selle haldajaks määratud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), aga sisuliselt seisavad selle arendustegevused juba tükk aega. Näide: juba detsembris alandas riik lähikontaktsete isolatsiooninõuet 14 päevalt kümnele (negatiivse testi korral). Jaanuaris lühenes see lõplikult kümnele päevale, ilma testikohustuseta. HOIA äppi jõudis see info aga alles märtsis.

Ettevõtjad, kes selle välja töötasid ja riigile kasutada andsid, eeldasid, et riik arendab äppi edasi. Tegelikkuses aga sumbus see hangete korraldamisse. Seetõttu on suure aplombiga alustatud ettevõtmine vajunud sisuliselt varjusurma. Inertsist tiksub see telefonides edasi, aga paljud, kes selle kunagi alla laadisid, on selle praeguseks ilmselt ka juba telefonist kustutanud.

Äpp on passiivne, sealtkaudu ei edastada mingit infot, selle ainus funktsioon on teavitada telefoniomanikku lähikontaktsusest. Aga sedagi juhtub vähese ja passiivse kasutajaskonna tõttu vähe.

Riik seda lahendust aga allavett laskma ka ei tõtta.

"Tegeleme edasi rakenduse arendamisega. HOIA on hetkel ainuke tööriist, mis aitab lähikontaktseid tuvastada ja teavitada," põhjendab TEHIK-u kommunikatsioonijuht Karilin Engelbrecht. "TEHIK jääb endiselt HOIA haldajaks ja majutajaks, praegu otsitakse riigihankega arenduspartnerit. Plaan on oodata ära hanke võitja rakenduse arendaja leidmiseks. Hange on lõpusirgel, selle nädala esimesel poolel plaanime otsuse teha, millele järgneb vaidlustamisaeg kümme päeva ning ooteaeg 14 päeva."

Kaheks aastaks välja kuulutatud raamhanke eeldatav kogumaksumus on 600 000 eurot.

"Kuid see ei tähenda, et selles mahus arendusi tellitakse. Raamhanke tulemusel sõlmitakse raamleping võitjaga, kellelt vajaduspõhiselt töid hakatakse tellima," ütles Engelbrecht.

Rohkem TEHIK riigihankele valgust heita ei saa, sest see võib ühe huvilise teise ees eelisseisu panna. Riigihanke ajal tohib aga infot anda kõigile hankes osalejatele korraga ja ühetaoliselt.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: