Riik korraldab tänavu roheelektri vähempakkumise, millega tuuakse elektriturule 4,52 gigavatt-tunni ulatuses roheelektrit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Juulis oodatakse avaldusi väiketootjatelt, kes ehitaksid uusi päikeseparke või tuulikuid võimsusega kuni üks megavatt. Oksjonilt saadavat toetust maksab riik roheenergia tootmisüksusele 12 aastat.

Oksjonil osalejal peab olema ka elektrivõrguga liitumise pakkumine. Kui eelmisel aastal esitati Elektrilevile liitumistaotlusi 1,8 gigavati tootmisvõimsuse ehitamiseks, siis praeguseks on Elektrilevil taotlusi 3,5 gigavati jagu.

Taotluse esitamisel broneerib Elektrilevi liitumisvõimsuse mahu ja samale mahule teist taotlust esitada ei saa. Liitumise menetlemine võtab paar aastat aega, teised taotlused ootavad oma järjekorda.

"Ei saa nüüd öelda ka kõigi liitumiste kohta, et need on fantoomliitumised. /.../ Kui nüüd keegi võib-olla spekulatiivselt hakkab seda ressurssi ära kasutama, siis teine tootja või teine arendaja, kes reaalselt tahab ikkagi sama alajaama piirkonda ehitada, peab uue võrguressursi välja ehitama, uuesti raha raiskama. /.../ Kui ta ise ei ehita, siis sõna spekulant juba ütleb, mida ta teeb sellega - üritab vaheltkasuga kellelegi järgmisele ära realiseerida," kommenteeris Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak.

Esimesel väiketootjate oksjonil fiktiivsed liitumised probleemiks pole. Kuid ohtu satub sügisel väljakuulutatav suuremahuline vähempakkumine, kus turule tuuakse 450 gigavatt-tundi roheenergiat. Seal on mängus väga suured toetused.

"Tänavu on tulnud kaks korda suuremas mahus, aga kümme korda väiksema taotluste arvuga ehk esitatakse hästi palju suuremaid päikesparke. /.../ Sellel aastal on 50-megavatised taotlused need, mis on süsteemi ära ummistanud," rääkis Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

"Kui näppude peal kiiresti arvutada, miks üritatakse teisi taotlejaid turult eemal hoida, siis kui seal on 450 gigavatti ehk 450 000 megavatti energiat, millele toetust makstakse, siis sealt saada kaks eurot rohkem toetust on juba miljon eurot," lisas ta.

Nüüd hakkab Elektrilevi küsima nii uutele kui ka tagantjärele ühte megavatti ületavatele taotlustele lisadokumente.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Timo Tatari sõnul on vara öelda, kas oksjonid võivad ohtu sattuda.

"Ma arvan, et täna on vee veidi vara öelda. Aga kindlasti ei ole mõistlik ka välistada seda võimalust. Kui me tõesti näeme, et turg on jagatud piltlikult läbi liitumisvõimsuste ja näeme, et mõislikku konkurentsi ei ole võimalik tekitada, siis see äärmusliku meetmena kindlasti on võimalik," rääkis ta.