Olukorras, kus aastas tuleb päikeseparkide omanikelt 5000 uut taotlust võrguga liitumiseks või võrku tootmiseks, on seis kurb, sest vaba liitumisvõimsus Eestis on ammendunud, ütles "Vikerhommikus" Elektrilevi juht Mihkel Härm.

Liitumisvõimsus pole ammendunud suuremates linnades, kuid väiksema tarbimisega piirkondades küll. Näiteks Hiiumaal on liitumisvõimsus viimasegi kilovatini välja jagatud, lisas Härm. See tähendab, et enda tarbeks saab seal igaüks jätkuvalt toota, kuid võrku üle jäävat elektrit müüa ei saa.

Elektrilevi tegeleb lahenduste otsimisega ning järgmisel nädalal läheb majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale välja kiri, kus Elektrilevi taotleb uute liitumisvõimsuste rajamiseks 55 miljonit eurot.

"Tegime kogu Eesti kohta analüüsi, ja 55 miljoni euro eest, mille võrku investeerime, saaksime 700 megavatti võrku liita. Seda on üle kahe korra rohkem, kui praegu on võrku liidetud," ütles Härm.

Härma sõnul soovitakse kogu raha, kui see riigilt saadakse, suunata kodutarbijate võrku liitmiseks. "Kui keegi tahab teha äri, siis peab tal olema ka vastav investeering, sinna ei peaks riik raha suunama, küll aga eratarbijatele," lisas ta.

55 miljoni euro eest ehitaks Elektrilevi uus elektriliine ja paneks alajaamadesse uusi trafosid. Päikesepaneelide ostu peab huviline ise kinni maksma, seda toetama ei hakata, ütles Härm.

Härma sõnul arutati sellist kodutarbijatele liitumisvõimsuste rajamist majandusministeeriumiga ka enne energiakriisi, kuid siis otsustas riik kogu raha suunata põhivõrgu tugevdamiseks. Elektrilevi enda raha eest aga uus liine rajada ei soovi, sest selleks peaksid nad raha võtma neile laekuvatest tariifidest, mille maksavad kinni tarbijad, "Elektrihinnad on niigi kõrged, seega oleks mõistlik leida raha mujalt," lausus ta.

Härma märkis, et päikesepaneelide buumi ajal tasub siiski silmas pidada, et Eestis on päikeseenergia odavaks lahenduseks vaid suvel. "See ei ole lahendus talveprobleemidele," nentis ta.