Fiktiivsed broneeringud ohustavad taastuvenergia vähempakkumist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eesti suurim päikesejaam Pärnus. Autor/allikas: ERR

Taastuvenergia ettevõtted plaanisid võimalikud konkurendid riigi vähempakkumistest eemale jätta, broneerides endale sisuliselt tasuta Elektrilevi ülekandevõimsuse. Kui midagi ette ei õnnestu võtta, võib kuni 450 miljoni euro eest taastuvenergia vähepakkumiste toimumine kahtluse alla sattuda.

Nädala alguses teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et riik korraldab kolmanda roheelektri vähempakkumise. Hankes osalejad võistlevad selle nimel, kui vähe nad taastuvenergia tootmisel tahavad riikliku toetust - lisaks elektri börsihinnale. Hanke tähtaeg on juuli keskel ja hangitakse 4,5 gigavatt-tundi elektrit aastas.

Sarnaseid vähempakkumisi on varasemaltki toimunud ja hangitud maht on jäänud samasse suurusjärku.

Eesti üldist tarbimist vaadates ei ole 4,5 gigavatt-tundi kuigi suur. Eesti aastane elektritarbimine on suurusjärgus 8200 gigavatt-tundi, taastuvenergia annab sellest umbes neljandiku. Siiski on need kolm esialgset võrdlemisi väikest roheenergia oksjonit põhimõtteliselt näpuharjutused suurteks vähempakkumisteks.

Tänavu kolmandas kvartalis plaanib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja kuulutada neljanda roheenergia vähempakkumise, siis juba 450 gigavatt-tunni peale aastas ehk senistest sada korda suuremas mahus. Viiendal vähempakkumisel aastal 2023 on plaanis hankida 650 gigavatt-tundi aastas.

Vähempakkumistel saab osaleda vaid uute tootmisüksustega ja toetust makstakse jaama valmimisest 12 aastat. Kõigi nende vähempakkumiste kogu kuluks on planeeritud kokku 450 miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on see võetud kuhjaga ning tegelikkuses peaks taastuvenergia toetuseks minema oluliselt vähem.

Seni on vähempakkumised olnud taastuvenergia tootjate hulgas populaarsed. Viimati läbi viidud vähempakkumisel pakuti energiat neli korda rohkem kui soovitud maht, kuigi osaleda sai vaid tootmisüksustega, mille võimsus oli 50 kilovatti kuni üks megavatt.

Eeldatavasti võiks suurematel pakkumistel huvi olla suurem. Tõenäoliselt väga suure osa plaanitavatest pakkumistest võtavad võimsad tuulepargid, kuid tõenäoliselt jagub ka toetust väiksematele taastuvenergia tootjatele.

Praegune seis

Selleks et taastuvenergiat müüa, on vaja tootmisüksus liita elektrivõrguga. Eestis on laias laastus kaks võrku: majandusministeeriumi haldusalasse kuuluv põhivõrgu haldur Elering ja rahandusministri haldusalasse kuuluva Eesti Energia jaotusvõrgu tütarfirma Elektrilevi.

Kui suuremaid elektritootmisüksuseid, näiteks suuri tuuleparke, liidetakse otse Eleringi võrku, siis väiksemaid on mõistlik liita Elektrilevi võrguga.

Kui Soomes on võrguhalduri ülesanne võrguga liituvatele tootmisüksustele võimsus tagada, siis Eestis nii ei ole. Kui näiteks Elektrilevi alajaamas on piisavalt vaba ülekandemahtu, siis saab võrdlemisi soodsalt liituda. Kui mitte, siis peaks elektrijaama rajaaja maksma ka ülekandemahu suurendamise eest.

Kui palju võiks ülekandevõimsuse laiendamine maksta, sõltub olukorrast, kuid näiteks väiksemate päikeseparkide puhul võib see moodustada poole päikesepargi maksumusest. Väiksemaid tootmisüksusi ei ole rentaabel ehitada, kui neid ei saa ühendada vaba Elektrilevi ülekandevõimsusega.

Vaba võimsusega on aga viimastel aastatel tekkinud probleem. Lihtsamalt öeldes vaba võimsust Elektrilevil väga palju ei ole.

Osaliselt on vabade võimsuste puudus seotud sellega, kuidas Elektrilevi asju ajab. Kui keegi tahab mõnd elektritootmisüksust ehitada, siis tuleb esitada Elektrilevile taotlus. Kui taotlus on juba sisse antud, siis broneerib Elektrilevi küsitud mahu ulatuses liitumisvõimsuse ja nii kaua kuni taotlus menetlusese on, võrguettevõte samale mahule ühtegi teist taotlust läbi ei vaata ja teised võimalikud taotlused ootavad oma järjekorda vastavalt taotluste esitamise järjekorrale. Ühe liitumistaotluse läbivaatamisele võib minna üle poole aasta.

Arvestades võimalikke mastaape, kus taastuvenergia elektrijaamade maksumused on miljonites ja kümnetes miljonites, taotluste eest sisuliselt raha ei küsita. Menetlustasu on käibemaksuta 1600 eurot.

Eelmisel aastal esitati taotlusi 1800 megavati tootmisvõimsuse ehitamiseks. Praeguseks on Elektrilevi menetluses taotlusi sees 2800 megavatti. Võrdluseks -Eesti tiputarbimine on umbes 1500 megavatti.

Seejuures eelmise aasta päikeseparkide rajamise buumi käigus ehitati uut tootmisvõimsust 110 megavatti. Praegu on Elektrilevi võrgu külge projekteerimises ja ehitamises uusi parke suurusjärgus 175 megavatti.

Fantoomliitumised

Taastuvenergias tegutsevad ettevõtjad oma nime alt väga rääkida ei taha, kuid viitavad, et Eestis on tegutsemas kaks-kolm seltskonda, kes on turu ära jaganud ja esitanud Elektrilevile fiktiivseid taotlusi võrguga liitumiseks, eesmärgiga turg teistele sulgeda ja/või mõnel tulevasel hetkel võimsust müüa.

Fiktiivsete taotluste esitamine ei ole keerukas ega kallis. Taastuvenergia ettevõtted ütlevad, et Elektrilevi erilisi nõudeid ei esita. Ei ole vaja näidata Elektrilevile ehitusluba, ei ole vaja tootmisüksuse jaoks piisavat maad ja raha väga ei kulu.

Näiteks üks arendaja plaanis mõne miljoni euro eest rajada Lõuna-Eestisse päikesparki, tootmisvõimsusega umbes kolm megavatti. Oli leitud 10 hektarit maad ja olemas ka projekt ja ehitusluba. Kui hakati esitama liitumistaotlust, selgus et mõni päev varem oli samasse piirkonda esitatud taotlus 100-megavatise päikesejaama ehitamiseks - ilma selleta, et piirkonnas oleks saadaval 300 hektarit maad, kuhu parki paigutada või oleks tõenäoline 100 miljoni euro suuruse investeeringu tegemine.

Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak ütles ERR-ile, et kindlasti on fantoomliitumised olemas. "Ma olen 100 protsenti nõus, et kogu selles 2800 megavatis liitumistaotlustes on suur hulk õhku. On suur hulk neid niiöelda fantoomtaotlusi. Suure tõenäosusega eesmärk on neid osaliselt spekulatiivselt realiseerima hakata. Aga kui palju ja kes, seda ma ei julgeks küll öelda," ütles Meesak.

Meesak lisas, et ka kindlasti on praegu turul tegutsevad ettevõtted esitanud uusi liitumisi, just vaatega sellel aastal tulevale ja 2023. aasta taastuvenergia vähempakkumisel osalemiseks. "Kui valmistavadki ette kuus, kaheksa, kümme arendajat selleks vähempakkumiseks," rääkis Meesak.

"Kui vähempakkumine saab läbi, nad ei osutu edukaks oma projektiga, siis ma olen kindel, et suur osa nendest liitumisvõimsustest vabaneb või siis lükatakse mingil moel turgu, et hakata ette valmistama kahe aasta pärast 650 gigavatt-tunni oksjonit. Aga kui ka seal ei olda edukas, eks siis vaadatakse, mis see tehnoloogia maksab ja kui odav on raha. Kas ehitatakse turutingimustes, või loobutakse nendest liitumistest," märkis Meesak.

Lahendusi

Majandusministeerium, mis tulevasi vähempakkumisi korraldab, näeb kujunenud olukorras selgelt probleemi.

"Kui käputäis turuosalisi on asunud niivõrd suures ulatuses liitumisi broneerima, siis tõenäoliselt ei tähenda, et nende liitumiste taha ka midagi päriselt ehitatakse. Ehk siin võib selline rumal skeemitamine taga olla," ütles ERR-ile majandusministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks.

Kui Elektrilevilt küsida, kuidas on üldse õnnestunud nii suures mahus liitumistaotlusi lühikese ajaga vastu võtta, siis ettevõtte juht tõdeb, et osaliselt on tegemist ajalooliste põhjustega. "Mõned aastad tagasi ei olnud probleemi ja Elektrilevi vaatas, et oleme hästi kliendisõbralikud. Võimaldame küsida tasuta hinnapakkumisi, võimaldame tasuta inimestel mõelda, et kas nad tahavad liitumist või taha," ütles ERR-ile Elektrilevi juhatuse liige Mihkel Härm.

"Ajalooline rumal olukord, mis on tekkinud selle pärast, et oleme tahtnud teha liitumise võimalikult lihtsaks. Aga nüüd siit edasi minnes me kindlasti hakkame kontrollima seda, kas liitujal on olemas keskkonnamõjude hindamine, kui tegemist on suurema liitumisega, kas on maakasutusõigus. Tegelikult meil on seadusest tulenev õigus kontrollida erinevate selliste dokumentide olemasolu. Lihtsalt me oleme siin olnud liiga kliendisõbralikud ja oleme otsustanud, et me ei küsi neid asju ennetavalt," lisas Härm.

Miks seda varem ei tehtud? Härm ütleb, et ei oodatud süsteemi ärakasutamist.

"Väga lihtne põhjus, halb tunnistada, aga eks me olime liiga sinisilmsed ja heausksed. Me ei osanud arvata, et niimoodi hakatakse süsteemi ära kasutama," ütles Härm. "Üritasime omalt poolt teha kõik selleks, et liitujad saaksid liituda. Kasvõi eelmine aasta oli see kobarparkide teema, võtsime inimese juurde tööle, et neid taotlusi kiiremini menetleda. Tahtsime klientidele vastu tulla, ega siin paraku muud öelda ei ole."

Elektrilevi ei plaani vaid uutelt liitumistaotluse esitajatelt tõendeid küsima hakata. Ka praegu menetluses olevatelt liitujatelt on kavas hakata nõudma senisest rohkem dokumente.

Ettevõtjad, kellel vastavaid dokumente ei ole, jääksid oma võimsusbroneeringutest ilma. "Dokumentide küsimise eesmärk on tuvastada pahatahtlikud võimsuste broneerijad. Väikeklientide ja heausksete osas oleme ka edaspidi paindlikud ja kliendisõbralikud," märkis Härm.

Elektrilevi plaanib kaasata tegevusse konkurentsiameti ja juba järgmise vähempakkumise tähtajaks seisu oluliselt muuta. "Kui siin teha nüüd koostöös meie konkurentsiameti ja MKM-iga, siis me saaksime ka 15. juuliks juba ikkagi ka tagantjärgi olukorda paremaks teha. Aga see eeldab seda, et konkurentsiamet tuleb meile siin appi," ütles Härm.

"Kui me midagi ei tee, siis on tõesti niimoodi, et ilmselt sealt tuleb väga-väga kõrge hind riigile, aga seda me kindlasti ei taha," märkis Härm. "Kui meil ei õnnestu konkurentsiamet ja MKM-ga koostöös midagi muuta, siis on väga raske uutel tulijatel oksjonile tulla."

Majandusministeerium ütles, et kui ei ole võimalik lisadokumentide küsimisega situatsiooni suveks korda saada, kaalutakse järgmisi samme. "Eeldame ja arvame, et me saame läbi selle paremaks. Kui ilmneb, et siin on mingi murekoht veel edasi, on meil ka järgmised sammud. Hakkame siis detailsemalt nende peale mõtlema, aga enne kui me läheme sellise regulatsiooni muutmise peale, püüaks kõik võimalused ikkagi ära kasutada," rääkis Vaks.

Hüpoteetiliselt on ministeerium valmis ka vähempakkumise ära jätma või edasi lükkama, kui fiktiivtaotluste probleemi lahendada ei õnnestu. Seejuures osas, mis puudutab plaanitavaid vähempakkumisi, uue tootmismahu rajamiseks vajalik ülekandvõimsus on sisuliselt olemas. Näiteks 100-megavatine päikesepark on võimeline aastas tootma umbes 100 gigavatt-tundi elektrienergiat.

Elektrilevi hinnangul, kui broneeringuid mitte arvestada, siis oleks nende võrgus vaba ülekandevõimsust nii 500-600 megavatti - piisavalt 450-gigavatt-tunnise vähempakkumise jaoks.

Siia juurde on Elektrilevi juhi sõnul üsna soodsalt võimalik võrku ka lisavõimsusi tuua. "Kui liitumised tuleksid natukene hajutatumalt, või neid ei oleks igale poole üle Eesti massiliselt esitatud, siis me saaksime neid mõistlikumalt menetleda. Ja tegelikult see 500 ei pruugiks olla piir. Me saaks teha väikseid investeeringuid võrku ja siis saaks seda mahtu suurendada," ütles Härm.

Suuremad investeeringud taastuvenergiasse – näiteks suuremad tuulepargid, mis võiksid samuti tulevastel vähempakkumistel osaleda ja mis võivad majandusministeeriumi hinnangul moodustada suure osa selle kogumahust, ei tuleks pigem Elektrilevi võrgu külge, vaid liituksid Eleringi võrguga.

Eleringil Elektrileviga sarnaseid probleeme ei ole.

"Iga võrguettevõte seab enda võrguga liitumise tingimused ise. Eleringi hallatava ülekandevõrguga pole võimalik liituda mõne tuhande euro suuruse kulutusega," ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

"Kõige odavama liitumispunkti Eleringi võrku saab ligikaudu 250 000-300 000 euro eest. Üksnes rahast ei piisa. Liitumispunkti saamiseks Eleringi võrku peab liitujal olema olemas elektrijaama rajamist võimaldav planeering projekteerimistingimused või ehitusluba, läbi viidud keskkonnamõjude hindamine ning dokumendid, mis kinnitavad, et liitujal on õiguslik alus kasutada kinnistut, kuhu on plaanis elektrijaam rajada," lisas Köster.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: