Majanduskomisjon tahab seada elektrivõrgu fantoomliitujatele tagatisraha

Elektrivõrk
Elektrivõrk Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Riigikogu majanduskomisjon arutas neljapäeval elektrituru seaduse muutmise seadust ja sellega koos fantoomliitujate probleemi. Komisjon tahab elektrivõrguga liitujatele seada tagatisraha ja keelata tehnoloogia muutmise.

Riigikogu soovib veel selle kosseisu ajal muuta elektrituru seadust, eriti seda, mis puudutab niinimetatud fantoomliitumiste ehk elektrivõrgu fiktiivsete broneeringute probleemi. Praegu puudub taastuvelektrit toota plaanival ettevõtjal motivatsioon tootmise kiireks väljaehitamiseks, küll aga saab ta broneerida koha elektrivõrgus. Kui aga elektrivõrgu ressurss on suures mahus broneeritud, kuid tootmisi valmis ei ehitata, ega loobuta ka broneeringutest, siis ei mahu võrku enam need tootjad, kes ka tegelikult elektrit toodaks.

Neljapäeval arutas küsimust majanduskomisjon. Selle esimees Kristen Michal (RE) selgitas pärast istungit, et probleemi lahendab tagatisraha sisseseadmine.

"See tähendab seda, et kui keegi tulevikus liitub, siis on tagatis 38 000 eurot megavolt-ampri kohta ja see tagab, et kui keegi juba küsib selle võimsuse enda jaoks, siis ta plaanib ka tootma hakata," ütles Michal.

Teine nüanss on tehnoloogia muutmise keeld. "Kui keegi on võtnud näiteks salvestusvõimsusega mingid võimsused kusagil piirkonnas kinni, aga ei plaani neid niipea teha ja siis ühel hetkel tahaks neid vabastada näiteks tuulikute jaoks, siis seegi võimalus ammendub," selgitas Michal.

Kolmas osa on tasu kasutamata võimsuse eest. "Teatud aja jooksul, kui see võimsus peab olema valmis, aga ei tooda võrku energiat, mida on planeeritud, siis ta peab hakkama maksma proportsionaalset tasu kasutamata võimsuse eest. Kui nüüd küsida, et mis see kõik komplektis kokku on, siis see tähendab, et tulevikus ei võetaks võrguvõimusi läbimõtlemata kinni, ei võeta ka spekulatiivsel eesmärgil kinni, vaid ikkagi liitumistaotluse teeb see, kes reaalselt tootma tahab hakata ja toodab elektrit võrku. Meie kui tarbija jaoks tähendab see seda, et võrgus on rohkem tootmisi, mis omavahel konkureerides suruvad hinda alla ja meil on rohkem valikuid," rääkis Michal.

Kodutarbijad jäävad Michali sõnul selle eelnõu alt välja, kuid neile rakendub erinevaid nüansse.

"Siia tuleb ka sisse näiteks seesama tulumaksuvabastus, mis puudutab väikeseid tootjaid, alla 15 kilovati, kus varem oli tulumaksukohustus justkui müüdava ja ostetava elektrienergia vahelt. See tulumaksukohustus kaob eelmise aasta eest."

ERR uuris, kui palju on Elektrilevil praeguse seisuga selliseid kliente, kelle kohta saab öelda, et nad on ka elektritootjad.

"See number meil on täna kokku 15 562. Kui nüüd vaadata, kui paljud neist võrguühendusi ei kasuta, siis see number jääb 120 kliendi kanti. See on alla ühe protsendi klientide osakaalust," rääkis Elektrilevi regulaator- ja õigusvaldkonna juht Rudolf Penu.

"Mida me täpsemalt veel ei tea, on nende klientide liitumistaotlused, mis alles menetluses või ehitustööd käivad – et kui suur on see osakaal, kes mingil põhjusel ei soovi enda kinnimakstud või enda loodud võrguühendust kasutama hakata," lisas Penu.

"Arvestades seda, et liitumine tähendab otsest ja selget kulu ehk kõik liitumisega kaasnevad otsesed kulud jäävad liituja enda kanda, pluss siis võrguühenduse sõlmimisel, selle kasutusele võtul kaasneb kliendile igakuine püsitasu, siis kõiki neid aspekte arvesse võttes me ei julge prognoosida, et sellest võiks saada jaotusvõrgus tulevikus tõsine probleem. Tulevikku ette ei näe, aga hetkel me enda võrgus ei näe selliseid fantoome, mida selles eelnõus on kirjeldatud," rääkis Penu.

Rudolf Penu ütles, et tootmisega mittealustamist põhjendatakse näiteks sellega, et pole jõutud tootmisseadmeid valmis sättida või on tarneprobleemid või lahendamata finantsküsimused.

"Üks, mida me üritasime ka eelnõu menetlemise käigus toonitada, on see, et praegune eelnõu pole arvestanud selle aspektiga, et teatud aja jooksul kõik näiteks päikesepargi lahendused vajavad teatud refinantseeringut, on vaja paneele või detaile välja vahetada. Kõigi selliste ajutiste tootmise katkestamistega see eelnõu pole arvestanud. See võib olla üks põhjus, miks võrguühendused teatud aja jooksul ajutiselt sööti jäävad," rääkis Penu.

"Mis võib tulevikus olla probleem, on see, et tootmine teatud tundidel ei olegi väiketootjate jaoks enam atraktiivne ja seda just täiendavate investeeringute tegemisel, kui selgub, et teatud tundidel, kui päikesepargid leiavad aktiivset kasutamist, elektrihind jääbki stabiilselt odavamaks kui ta täna on. See kindlasti avaldab mõju täiendavate investeeringute turule toomisel. Aga hetkel tõesti ei oska öelda, miks võrguühenduse omanik jätab teadlikult selle ühenduse kasutamata olukorras, kus selle võrguühenduse pidamisega kaasneb igakuine kulu," lisas ta.

Eelnõu jõuab järgmisel nädalal teisele lugemisele, seejärel on aeg parandusettepanekuteks.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: