"Insight": Narvas kulub miljon eurot koroonaraha loomade nutimajale

Foto: Hanna Samoson /ERR

Miljon eurot maksva kodutute loomade varjupaiga ehitamine Narva põhjustas küsimuste laviini linna eelmise juhtkonna aadressil. Elanikud kahtlustavad poliitikute isiklikku huvi projekti vastu, seepärast püüab ETV+ saade "Insight" välja uurida, kes ja miks otsustas kulutada linnale sülle langenud tohutu koroonaraha loomade varjupaiga peale.

Ühel möödunud aasta sügishommikul ärkasid Daumani 30 elanikud tehnika möirgamise peale. Otse maja kõrval oli alustatud ehitustöid. Algul ei teadnud keegi, mis nende akende alla kerkib.

"Siis jättis keegi trepikodadesse kirjad: Lugupeetud! Kas te teate, et meie maja kõrvale ehitatakse loomade varjupaik? Ja siis läks lahti," meenutas majaelanik Sergei Knjazev. Majaelanikud istusid hiliste õhtutundideni keldris ja kirjutasid pöördumisi linnavalitsusele, linnapeale ja linnavolikogule, sest kartsid, et ehituse valmides tuleb nende rahulikule elule lõpp ja maja akende all hakkab pidevalt kõlama koerte haukumine.

Knjazevi sõnul ühines pöördumistega ka paarsada naabermajade elanikku. Ta tunnistas, et varjupaik on vajalik asi, ent antud juhul polnud asi läbi mõeldud. "Lemmikloomadesse tuleb suhtuda tsiviliseeritult, aga varjupaika ei saa ehitada elurajooni! Narvas on nii palju ruumi!"

Narva endine linnapea Aleksei Jevgrafov usub, et probleem on üle paisutatud. "Minu andmetel kogusid neid kirju üks-kaks inimest. Puhusid selle loo suureks, justkui nendega poleks kooskõlastatud. Ma kavatsen selle kahtluse alla seada."

Elanike rahulolematusest hoolimata käib loomade varjupaiga ehitamine täie hooga. See on üks kolmest projektist, millele veel endise linnapea Aleksei Jevgrafovi ajal otsustati kulutada niinimetatud koroonaraha.

Möödunud kevadel eraldas riik omavalitsustele 70 miljonit eurot eriolukorrast tingitud kahjude hüvitamiseks. Keerulisest kriisiajast hoolimata otsustasid Narva saadikud kulutada pea 998 000 eurot kodutute loomade varjupaigale. "Selle objekti ehitamine oli plaanis igal juhul, ent linna raha eest," selgitas Jevgrafov. "Siis aga tekkis võimalus kasutada riigi raha ja seda me ka tegime."

Endine linnavolikogu aseesimees Jelena Pahhomova rääkis "Insightile", et hoone on kavandatud energiasäästlikuks A-klassi ehitiseks. "Energia tarbimine peab seal olema praktiliselt null, sinna tulevad soojuspump ja päikesepatareid."

Jevgrafovi sõnul peaks varjupaik avama uksed juba suvel. "Selles kompleksis peab kindlasti olema kohvik. Selline loomakohvik, nagu praegu moes on. Võite tulla kohvikusse, paitada loomi ja kui mõni meeldima hakkab, siis koju viia. Kindlasti peab seal olema loomahotell, sest selle teenuse järele on praegu suur nõudmine," jutustas "Insightile" endine linnapea.

Miljoni paigutamise otstarbekus tekitab kahtlusi

Kui kohalikes elanikes tekitab vastuseisu varjupaiga asukoht, siis Narva linnavolikogu uue koalitsiooni arvates ei kuulu varjupaik esmatähtsate objektide hulka, mida sellise raha eest ehitada.

"Kas sellele on mõistlik kulutada miljon? Minu meelest mitte, linnas on olulisemaid asju," sõnas linnavolikogu aseesimees Jana Kondrašova. Tema meelest on see projekt kellegi isiklik ambitsioon. "Iseenesest on varjupaika linnale vaja, ent varjupaika kui hoonet, kus organisatsioonid saaksid ajutiselt loomi hoida," selgitas ta. Endine linnapea Aleksei Jevgrafov meenutas, et varjupaiga ehitus oli eelmisel aastal võimul olnud koalitsiooni valimislubadus. "Ma toetasin neid lubadusi täielikult."

Uue varjupaiga ehitamist seostatakse MTÜ-ga Kassituba, mis pidavat uude hoonesse kolima. Selle MTÜ asutaja, linnavolikogu saadik Vladimir Tarahtin ei varjagi, et just tema algatas varjupaiga ehitamise idee. "Mul õnnestus meie saadikuid veenda, et Narva linnale on sellist kaasaegset tsiviliseeritud varjupaika vaja. See mõte kiideti heaks. Algatasin selle lülitamise linna arenguplaani. See on ainulaadne projekt! Sellist pole ei Eestis ega teistes Balti riikides."

"Mingit avalikku arutelu ei olnud," vaidles vastu Kondrašova. Ta märkis, et varjupaiga ehitamise tehnilise ülesande koostas linnaameti jurist Julia Tuštšenko, kes on ka ise üks MTÜ Kassituba asutajaid. "Julia on sellesama MTÜ esindaja. Ta on neist kõige aktiivsem, teeb tõsist tööd ja on väga tubli. Halb on aga see, et teisi MTÜ-sid ei kaasatud."

Kahtlused MTÜ Kassituba asutajate ametiseisundi kuritarvitamise suhtes tulenevad ka sellest, et kodutute loomadega tegeleb Narvas neli mittetulundusühingut, ent just MTÜ Kassituba on oma tegevuse algusest peale saanud linnalt abi. Teiste MTÜ-de vabatahtlikel tekib küsimus, miks saab linnalt toetust just see MTÜ, millega on otseselt seotud linnaametnik ja volikogu saadik. Tarahtini sõnul ei ole MTÜ-l Kassituba mingit eristaatust - teised MTÜ-d polevat lihtsalt loomatoidu ostmiseks kunagi toetust palunud. Ent selles peitubki põhiline probleem.

Kulutused varjupaigale alles algavad

Hoone ehitamine on ainult pool probleemi. Varjupaika tuleb ülal pidada, seda tuleb juhtida. Loomi tuleb toita ja ravida, neile tuleb kodu otsida. Just selle kallal murrab praegu pead linnapea Katri Raik. "Sellele hoonele tuleb leida optimaalne juhtimismeetod, et see ei jääks linnale koormaks."

Kondrašova sõnul plaaniti ilmselt munitsipaalse sihtasutuse loomist, mis jääks linna ülalpidamisele. Sellisel juhul kasvavad linna kulutused veelgi. "Insight" selgitas välja, et neil oletustel on tõepõhi all. "Lõplikku otsust ei langetatud, ent ma sain aru, et vaja on asutust, eeldatavasti sihtasutust, mis võtaks selle hoone juhtimise enda peale," rääkis Aleksei Jevgrafov. Samal arvamusel on ka Vladimir Tarahtin. "Narva Linna Arendus hakkab seda struktuuri ise juhtima. Ta võib vabalt seda teha. Neil on raamatupidamine, on juhatus. Miks Linna Arendus ei võiks juhtida? Linn peab nagunii selles kuidagi osalema!"

Linn osaleb selles vägagi tuntavalt, sest on eraldanud projektile pea miljon eurot, ent uus hoone ei lahenda kodutute loomade probleemi linnas. Praegu on Narva erinevates varjupaikades ligi 500 kassi, uude hoonesse aga ei mahu isegi pooled neist. Just seepärast tehti hiljuti rahandusministeeriumile järelepärimine, kas tohib muuta siseruumide sihtotstarvet ning loobuda varem kavandatud kohvikust, hotellist, veterinaaridest ja muust sellisest, et vabastada loomadele rohkem ruumi.

"Tänase päeva seisuga me kulutame selle miljoni 140 kassile ja 16 koerale. Need numbrid ei ole võrreldavad," selgitab Jana Kondrašova. Volikogu aseesimehe arvates võiks tunduvalt väiksemate vahenditega teha korda mõne olemasoleva hoone, sest kassidel on ükskõik, kas maja on ehitatud 2020. või 1998. aastal. Vladimir Tarahtin seevastu on kindel, et remont läheks veel kallimaks. Ta rääkis, et sõitis koos linnamajandusameti esindajaga mööda objekte, mida saaks varjupaigaks renoveerida, ja esindaja ütles, et uue hoone ehitamine tuleb odavam kui vanade renoveerimine. Tõsi küll, Tarahtini sõnul ei tehtud kalkulatsioone, vaid otsustati silma järgi. "Energiasäästliku hoone ehitamine nullist on väga kallis, seepärast pole see mõistlik," usub Jana Kondrašova.

Uurimist viivad läbi audiitorid

Tegelikult on linna vabatahtlikud sunnitud pidevalt koguma annetusi loomade toitmiseks ja raviks. Kulutused ulatuvad tuhandetesse eurodesse, nüüd aga valatakse miljon lihtsalt betooni. "Insight" palus Aleksei Jevgrafovil sellist loogikat selgitada. "Ma ei tea," vastas endine linnapea. "Mul ei ole kodus lemmiklooma. Ma pole kassi- ega koerainimene. Kuid ma tean, et paljudele inimestele on see tähtis, ja kuna need inimesed on narvalased, kelle linnapea ma olin, pidin ma nende sooviga arvestama."

Mõne kuu eest toimus aga Narvas võimuvahetus ning Aleksei Jevgrafovit asendas linnapea toolil Katri Raik. Kõik asjaolusid arvestades otsustas ta kontrollida varjupaiga ehitamise otsuse seaduslikkust. Endine linnavolikogu aseesimees Jelena Pahhomova on kindel, et kaebused raha kasutamise suhtes on alusetud. "Ma ei tea, miks ta auditi algatas. Auditi võib algatada mingisuguse probleemi tekkimisel, kuid ehituse ja planeerimisega pole probleeme olnud."

Pahhomova sõnul oli opositsioonil võimalus juba möödunud aastal öelda, et varjupaiga asemel võiks ehitada midagi muud. "Kahjuks ma sellist arutelu ei mäleta," ütles Pahhomova. Praegune linnapea Katri Raik vaidleb vastu: "Sinna suunati miljon eurot. Ma kordan - opositsioon oli raha sellise kulutamise vastu ja arvas, et õigem on suunata see lasteaia renoveerimisele."

"Insightil" õnnestus leida dokument, millest tuleneb, et linnavolikogu opositsioonisaadikud tegid ettepaneku suunata koroonaraha lasteaia renoveerimisele, kuid enamik eelmisest koalitsioonist - fraktsioon Kodulinn - hääletas raha eraldamise poolt varjupaigale.

Enamik omavalitsusi sai Narvast märksa väiksema summa. Viljandi lisab koroonarahale omalt poolt 800 000 eurot ja ehitab jalgpallihalli. Keila kavatseb renoveerida turukompleksi, tervisekeskuse ja lasteaia. Märjamaa vald renoveerib gümnaasiumi, Võru linn aga kütte- ja ventilatsioonisüsteemid mitmes koolis ja sotsiaalkeskuses. Häädemeeste vald renoveerib 390 000 eest muusikakooli ja lasteaia. Narva kulutab oma 2 300 000 loomade varjupaigale, rulapargile ja liuväljale.

"Insight" tutvus linnavalitsuse saadetud dokumentide ja selgitustega. Otseseid linnaametnike poolseid seaduserikkumisi ei tuvastanud, ehkki projekti otstarbekus ja läbimõeldus tekitas palju küsimusi. Ent ise juhul kui rikkumised peaksid ilmnema, ei mõjuta see enam ehitamist - raha on kulutatud ja Daumani tänava elanikel tuleb varjupaigaga leppida.

"Praegu on protsess juba sealmaal, et hoone sihtotstarvet muuta ei saa," nentis Katri Raik. "Kõik me teame, et Narvas elab ühiselamutes 1300 inimest, sealhulgas 50 lastega peret. Mõistlikum oleks olnud ehitada sotsiaalmaja, kuid kassimaja enam ümber ehitada ei saa."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: