Narvas jäi maikuu korraline linnavolikogu istung volikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini otsusel ära ning tegu polnud esimese tühistatud istungiga: nimelt soovib Narva opositsioon volikogu esimeest ja linnapea Katri Raiki umbusaldada, kuid volikogu istungeid on järjest ära jäetud ja umbusaldusavaldusi tagasi lükatud.

Kohalike omavalitsuste korraldus on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi pärusmaa ning seepärast uuris ERR ministeeriumilt, kui kaua on niisuguses olukorras võimalik võimuvahetust istungite edasilükkamise abil takistada.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ütles, et volikogu istungite kokkukutsumist ning umbusaldusmenetlust reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

Selle kohaselt võib volikogu istungil umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, linnapeale või vallavanemale algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust.

"Seadus näeb ka ette, et umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Praktikas tähendab seaduse nõuetekohane rakendamine umbusalduse avaldamise küsimuse arvamist volikogu korralisele või erakorralisele istungile, mis ajaliselt järgneb volikogu istungile, mil umbusaldus algatati," selgitas Taluste.

Volikogu esimees või tema asendaja peab kutsuma volikogu kokku, kui vähemalt neljandik volikogu koosseisust on teinud ettepaneku nende tõstatatud küsimuste arutamiseks.

"Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla või linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu," tõi Taluste välja.

Narva linnavolikogu 16 liiget esitasid umbusaldusavalduse 23. aprilli istungil Narva linnavolikogu esimehele, aseesimehele ja linnapeale, tehes samal kuupäeval volikogu esimehele ka ettepaneku volikogu istungi kokkukutsumiseks.

"Ministeeriumile teadaolevalt ei ole Narva linnavolikogu esimees senini kokku kutsunud istungit, mille päevakorras oleks volikogu liikmete algatatud küsimuste arutelu," sõnas Taluste. "Seaduse nõuetega ei ole kooskõlas umbusalduse avaldamise arutelu ja hääletuse edasilükkamine selliselt, et seda ei arvata volikogu järgmise istungi päevakorda."

Õigusnõunik tõi esile, et riigikohtu 2004. aastal tehtud otsuse kohaselt ei anna kohaliku omavalitsuse korralduse seadus küll volikogu liikmetele õigust omaalgatuslikult volikogu istungile koguneda, kuid teatud tingimustel võib volikogu istungile koguneda ka juhul, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokkukutsumisest vähemalt neljandiku volikogu liikmete tõstatatud küsimuste arutamiseks.

"Praktikas on üksikutel juhtudel ka sellist menetlust rakendatud, kui volikogu esimees istungit kokku ei kutsu neljandiku volikogu liikmetest nõutud küsimuse aruteluks, näiteks Põhja-Sakala vallas," sõnas Taluste.

Selleks, et edaspidi niisuguseid olukordi vältida, näeb tänavu juulist jõustuv seadusemuudatus ette, et kui volikogu esimees või aseesimees volikogu istungit kuu aja jooksul kokku ei kutsu, teeb seda viivitamatult vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kokku lepitud volikogu liige, arvestades istungi kokkukutsumise üldisi nõudeid.

"Ehk ka sel juhul tuleb volikogu istungi kutse teha volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne istungit ning kutses märkida istungi aeg, koht ja töövorm, samuti nimetada arutusele tulevad küsimused. Kutsega koos tuleb teha volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid," rääkis Taluste.

Narva linnavolikogu liige Aleksei Jevgrafov pöördus aprilli lõpus õiguskantsler Ülle Madise poole, et ta annaks hinnangu, kas Narva linnavolikogu esimehel on õigus tagastada 16 liikme allkirjastatud umbusaldusavalduste eelnõu, keelduda eelõu menetlusse võtmast või tagastada seda formaalsetel alustel, näiteks kuupäeva või koostaja nime puudumisele viidates.

Samuti soovis Jevgrafov teada, millised õiguskaitsevahendid on volikogu liikmetel, kui volikogu esimees keeldub eelnõusid menetlemast ja mida saaksid liikmed teha, et tagada seaduslik menetlus ja umbusaldusavalduste arutamine vastavalt kehtivale õigusele.

Õiguskantsler viitas Jevgrafovile esmaspäeval saadetud vastuses samuti riigikohtu 2004. aasta otsusele, mis lubab teatud juhtudel volikogu liikmetel omaalgatuslikult istungile koguneda.

Lisaks märkis Madise, et õiglase töökultuuri saavad kujundada ennekõike volikogu liikmed ise.

"Õiglast volikogu töö korraldamise tava aitab kujundada see, kui kujutletakse end nii umbusaldusavalduse adressaatide kui esitajate rolli. Menetluse korraldus peab tunduma õiglane igast vaatepunktist. See on ka ettenägelik, sest koalitsioonid muutuvad," tõdes Madise.