Aiandus- ja ehituspoodide käibed on piirangutega tugevalt langenud
Ehitus- ja aianduspoodide käibed on piirangute tingimustes tugevalt langenud, samal ajal täiendavad toidukauplused tööstus- ja aianduskaupade valikut, sest neile piirangud ei laiene. Seetõttu saatsid aiakaupade müüjad peaministrile kirja, paludes avamiseks erandit, kuivõrd kevad on aiandushooaja olulisim aeg.
Möödunud aastal, kui pandeemia alates kehtestati eriolukord, jäid toidu- ja lemmikloomapoodide ning apteekide kõrval avatuks ka aianduskauplused. Toonane kogemus näitas, et hajutamisnõudest peeti kenasti kinni, sest aianduspood pole koht, kuhu kõrvaline inimene niisama igavusest uudistama tuleks - kevad on aiapidaja kiireim aeg, tööd tahavad tegemist.
Sel kevadel on aga ka aiapoodidel piirangud, avaratesse ja hästi ventileeritud kauplemisruumidesse ostjaid lasta ei tohi.
"Aiandusvaldkonnas on aprill-mai kõige olulisema kaaluga kuud, ka ettevõtete ellujäämise kontekstis, siin pole võimalik kaotatut hiljem taasa teha," ütles ERR-ile Hansaplanti omanik Indrek Naudi.
Seetõttu on kaupmehed praegu piirangutega hädas - nad rakendavad küll e-poodi ja luugimüüki, ent see ei korva puuduvat käivet kaugeltki. Seda enam, et lubatud õuesmüüki veel täies mahus teha ei saa - ilmad on külmad, taimed ei kannata seda välja, lisaks ei saa inimesed neid veel maha istutada, sest maa on külmunud.
Poodidele on see ka tööd juurde toonud, sest komplekteerima peab nii e-poe tellimusi kui nuputama, millist taime või mulda klient tahab, kes ise ka täpselt ei tea, mida tal vaja on. Seetõttu pole ei aiandus- ega ka ehituspoed personali palku saanud kärpida. Mitmele neist ei laiene seetõttu riiklikud toetusmeetmed.
"Käive on umbes 40 protsenti kukkunud, kui võrdleme aastatagusega," ütles Naudi. "Üks, mis mind teeb väga rahulolematuks ja kus tunnen ebavõrdset kohtlemist: praegu on palgatoetuse tingimused sellised, et selle saamiseks peab olema käive langenud 50 protsenti, millele lisanduvad teised tingimused ka, aga käibe langust võrreldakse tingimustes vahemikuga detsember kuni veebruar, mis on aianduses kõige madalama käibega periood üldse, meil võivad ka uksed kinni olla siis. Mujal riikides võrreldakse eelmise aasta sama perioodiga. Aiandusele tehakse liiga, me keegi ei kvalifitseeru sinna."
Samas möönab Naudi, et ühiskonna sulgemine on sellises olukorras möödapääsmatu, ent ta loodab, et kuu aja pärast tehakse aiandus- ja ehituspoed lahti.
"Ka mujal maailmas on need aianduspoodide avamisotsused hästi toiminud, andes inimestele võimaluse tegelda oma hobiga, olla seetõttu rohkem kodus ja mitte ringi käia. Aianduskeskustesse ei tulda lihtsalt niisama käima, vaid tullakse asja pärast, need on ventilatsiooni ja suure hajutatuse pärast ka turvalised," ütles Naudi.
Naudi lubas ära oodata edasi lükatud piirangute lõpu ehk 25. aprilli, kuid leiab, et kui aiandus- ja ehituspoodide diskrimineerimine jaekettide kõrval jätkub, tuleb ette võtta ka õiguslikke samme.
"Üritame tasakaalukalt ja arusaadavalt tegutseda, aga kui ikkagi käibed kukuvad ja näha on, et toidupoed võtavad aianduskeskuste osa üle, on see ilmselgelt koht, kus peame jõulisemalt reageerima, tegema valitsusele ettepanekuid toetusmeetmete muudatusteks. Hetkel ootame-vaatame," ütles Naudi.
Kui Hansaplant on oma väliala osaliselt juba avanud, siis Hortes ootab sellega aprilli keskpaigani, mil ilmad soojemaks lähevad. Seni toimub müük e-poes, telefonitsi tellimusi esitades ja drive-in'i luugi kaudu.
"Käibed on kukkunud päris korralikult, julgelt üle poole, isegi veel rohkem. Alates kinniminekust on käibed kukkunud ca 80-90 protsenti," arvutas Hortese tegevjuht Kadi Lilles. "Aiandussektori aeg müüa on poolest märtsist jaanipäevani, kus saame oma käibe ja kasumi teenida. Paraku oleme selline sektor - koos meiega ka kasvatajad -, et kui me täna oma kaupa realiseerida ei saa, siis seda lootust ei ole, et augustis-septembris-oktoobris saaksime selle puudujäägi tagasi teha."
Lilles peab aianduspoe ruume turvaliseks - kauplemisalal on katuseluugid, ventilatsioon reguleerib end ise, kõik on sätitud taimede järgi automaatseks.
"Meil on üldpinda üle 6000 m2 mõlemas poes," ütleb ta. Välialadel on veel üle 3000 m2 lisaks.
Hortes arvutas mullu kevadel kehtinud piirangute järgi välja, et neil pole niipalju ostukorvegi, kui palju siis hajutatuse reeglite järgi tohtinuks ostjaid ruutmeetrite alusel sisse lubada. Seega peab temagi kauplemisruumi ohutuks.
Samas ei pane Lilles valitsusele piiranguid pahaks: "Kuni me ei anna endast ühiskonnas maksimumi, et piirangutest kinni pidada, seni meie äritegevus kannatabki."
Istikumüük kolib toidupoodi
Aiapoode teeb aga nõutuks, et samal ajal, kui nende tegevus on äärmiselt piiratud ja käibed kukuvad, tegutsevad turul toidupoed, kelle aia- ja tööstuskaupade valik üha laieneb. Nende hinnangul kasutavad jaeketid ära aiandus- ja ehituspoodidele kehtestatud rangemaid piiranguid ja laiendavad selle arvelt oma äri.
"Minu jaoks on häirekell see, kui toidukaupluste ketid otsivad puukoolidest istikuid müüki, on võtnud üle aianduskeskuste ärid. See pole õige asi. See peaks olema häirekell ka valitsusele koroonavastases võitluses," ütles Hansaplanti omanik Indrek Naudi.
Seemne- ja mullamüük käib jakettides juba ammu. Istikuäri on aga juba hoopis uus tase.
Prisma Peremarketite turundus- ja kommunikatsioonidirektor Liina Pärlin möönab, et aprillis on plaanis Narva ja Tartu Annelinna Prismas avada esimest korda aianduskeskused, kus ka istikud müüki panna. Väiksemas mahus võib istikuäri tulla ka mõnes Tallinna poes, kus ruumi on rohkem. Ent ta kinnitas, et see toimub üksnes välitingimustes.
"Soov tuli Narva klientidelt. Seal ostetaksegi aiatooteid kõige rohkem. Kuna Narvas ja Annelinnas on vaba ruumi õues hästi palju, siis otsustasime, et teeme," ütles Pärlin.
Ehituspoed panustavad e-poodidele ja välimüügile
Ka ehituspoodidele kehtivad samasugused piirangud kui aianduspoodidele. Kauba spetsiifikast johtuvalt on aga ehituspoodidel lihtsam välimüüki korraldada.
"Me ei saa viia sinna kaupu, mis ei talu veel tagasihoidlikke soojakraade, aga nii, nagu ilm paremaks läheb, neid järjest ka lisame. Kui välialale minna, siis klienditeenindajad toovad poest välja ka kogu muu kauba, mida kliendid soovivad," kirjeldas Bauhofi turundusdirektor Maarja-Liis Toomik praegust äri. "Eks tuleb arvestada, et selline otsimine võib olla natuke keerulisem, muidu läheks koos kliendiga riiuli juurde, arutaks ja valiks, aga nüüd peab tegema seda distantsilt."
E-pood ja tellimiskeskus telefonitsi või meili teel huugavad niikuinii ka.
Toomik kinnitas, et käibelangus on olnud märkimisväärne. Täpsemat suurusjärku ta öelda ei taha.
"Käibe osas need lahendused ei kata ära seda, mida teeks tavapärane kaupluste käive. Ostuprotsess on mõlema jaoks keeruline, nii müüjale kui ostjale, et leida kirjelduse järgi, mida täpselt vaja. Kõigi tellimuste komplekteerimine võtab aega," tõdes Toomik.
Seda, et ka toidupoed mulda ja taimi müüvad, hindas Toomik paratamatuseks, millega tuleb leppida. Samas nimetas ta kahetsusväärseks, et aiandus- ja ehituspoed klassikalisel viisil suletud peavad olema.
"Eelmise aasta esimese laine kogemus näitas, et inimestel oli võimalus oma aias toimetada, mindi maale ära. Aiatöödega hoiti ka oma vaimset tervist," ütles Toomik.
Ehituse ABC kauplused müüvad välialal eeskätt hooajalist aiakaupa: muld, multš, rehad, labidad, kastekannud jms.
Vaatamata välialale, e-poele ja drive-in'i luugimüügile on aga ka nende käive umbes 40 protsenti võrreldes mullu sama ajaga kukkunud.
"E-poe käive on väga märkimisväärselt tõusnud, aga see selgelt ei kompenseeri müügisaali jaemüügi käibe langust," tõdes Ehituse ABC müügi- ja turundusdirektor Margo Pruunlep.
Ka Ehitusele ABC-le riiklikud kriisitoetused ei laiene.
"Töötajate palgakärpeid me ei ole teinud ega plaani ka. Töötajate vaatest on koormus hoopis suurenenud: kaup tuleb kätte anda, kliendid ära teenindada. Oleme korraldanud töötajate ümberõpet, neid teistele töölõikudele ümber paigutanud. Mis on tellitud läbi e-poe või mida müüme luugist, nõuab rohkem ressurssi," loetles Pruunlep. "Ilmselgelt kannatame, aga see on õilsa eesmärgi nimel."
Samas kinnitas Pruunlep, et töötajate nimel püütakse meeleolu üleval hoida ja optimismi säilitada.
Kiri peaministrile
Kuna aiandus- ja ehituspoed näevad, et nende hästiventileeritud tohutud müügialad võimaldavad kliente turvaliselt teenindada, saatsid nad mitme katusorganisatsiooni alt pöördumise peaminister Kaja Kallasele, kus pakuvad välja võimalusi, kuidas nende äri võiks taastada, lubades rakendada äärmiselt karme piiranguid iseendale, kui vaid lubataks kauplused taas avada.
Erialaliidud viitavad sellele, et mitmed riigid, kus muidu on piirangud karmid, on aianduskeskused avatuks jätnud olukorras, kus muu kaubandus on suletud. Üheks põhjuseks on toodud vaimse tervise säästmine, teisena aga asjaolu, et aiandusega tegelemine hoiab inimesed kodus aktiivses tegevuses.
Pöördujad toovad esile, et seemnete ja taimede kättesaadavus kevadisel ajal on kogu aiandushooaega silmas pidades strateegilise tähtsusega: kui kevadel taime ei istuta, siis on õige aeg möödas ja järgmine võimalus tekib alles aasta pärast. Paljud aiandustootjad on kasvatanud ette emadepäeva lilled, noortaimed, mida inimesed on harjunud ostma. Müügiks valmis on seemned, lillesibulad. Kõik see on hooajaline kaup, mida ei saa edasi lükata nagu pesumasina ostu.
Ettevõtjad märgivad, et kevade kolme kuuga tehakse umbes 70 protsenti kogu aasta käibest. E-kaubandus aga ei võimalda näiteks elustaimi ja istikuid samal viisil müüa kui füüsilises poes.
Ka ei kogune noored aianduspoodidesse igavusest aega veetma.
Nendele argumentidele tuginedes tegid põllumajandus-kaubanduskoja, aiandusliit, talupidajate keskliit ja aiandusettevõtted valitsusjuhile ettepaneku tühistada alates 12. aprillist kauplemispiirangud aianduskeskustele ja aiandustarvetega kauplevatele ettevõtetele tingimusel, et need ettevõtted kohustuvad kinni pidama nende endi poolt välja pakutud veelgi karmimatest turvameetmetest ja piirangutest, kui praegu valitsuse poolt kehtestatu.
Ettevõtted on valmis müügisaale maksumumvõimsusel ventileerima; tegema ranget järelevalvet klientide arvule ja 2+2 reeglist kinnipidamisele; piirama ostukärude arvu; jätma vähemalt 30 m2 müügipinda ostja kohta või lubama väiksemasse aianduspoodi sõltuvalt nende suurusest korraga sisse üks kuni viis klienti; desinfitseerima ostukärud ja -korvid nii iga külastuse järel kui ka tööpäeva lõpus; paigaldama iga tuhande ruutmeetri kohta desojaama ning tagama kõigi töötajate ja külastajate maskikandmise, jagades vajadusel maske ka ise.
Kiri peaministrile läks välja 30. märtsil.
Toimetaja: Merilin Pärli