"Võit lahinguväljal džihadistide üle raisatakse, kui lääneriigid ei võta vastutust ja ei luba oma kodanike kodumaale naasta. See on rahvusvaheline probleem, mis nõuab rahvusvahelist lahendust," ütles ISIS-se vastase ülemaailmse koalitsiooni eriesindaja John Godfrey.

Godfrey sõnul on Süüria kirdeosas asuvates kinnipidamiskeskustes endiselt umbes kaks tuhat välisvõitlejat.

Süürias asuvad ka islamistide pereliikmed, neid on umbes 10 000, peamiselt naised ja lapsed. "Paljudel neist on olemas Euroopa riikide kodakondsus, kes võivad tulevikus teha halbu asju," ütles Godfrey.

Kõige halvem on olukord Süüria kirdeosas asuvas al-Holi laagris. Laagris on elutingimused järsult halvenenud ja seal on palju vägivalda. Sel aastal on seal tapetud vähemalt 40 inimest, neist kümnel raiuti pea maha.

Rahvusvaheliste abiorganisatsioonide teatel kehvad laagritingimused soodustavad radikaliseerumist, eriti noorte seas. 

"Inimesi tapetakse jõhkra sagedusega, sageli telkides, kus nad elavad. See pole turvaline keskkond ega kindlasti sobiv koht laste kasvatamiseks. See õudusunenägu peab lõppema," ütles heategevusorganisatsiooni Medecins sans Frontieres direktor Will Turner. Veebruaris tapeti al Holi laagris ka üks Medecins sans Frontieres organisatsiooni töötaja.

Godrey sõnul pole ISIS-se oht kuhugi kadunud. 

"ISIS kujutab endast jätkuvalt märkimisväärset julgeolekuohtu nii Süürias kui Iraagis. Nende mõju ulatub isegi kaugemale, Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse," ütles Godfrey.