Kristjan Lepik: esimesele pensionisambale lootma jääda on naiivne

Foto: ERR

20 aasta pärast on pension inimestel ilmselt kõrgem kui praegu, kuid suures osas tuleb see ise koguda, leiab majandusekspert Kristjan Lepik. Tema hinnangul on tulevikus vaid esimesele pensionisambale lootma jääda naiivne.

Lepik selgitas "Ringvaates" teise pensionisamba reformiga kaasnevaid variante kartulite näitel.

Esimene võimalus on jätkata teise pensionisambaga. Lepik kirjeldas, et kartulite näitel tähendaks see seda, et inimene läheb poodi, ostab omale väikese paki kartuleid. Nii saab tema sõnul küll veidi kulukama, kuid toimiva ja hea kartuli.

Teine variant on see, mida saab hakata 1. aprillist taotlema, et inimene püsib teise samba süsteemis, kuid hakkab seda raha ise investeerima. "See on kindlasti keerulisem, kuid paljudele spetsialistidele hea võimalus. Minu jaoks on see problemaatilise pensioniseaduse muutuse üks hea külg.

"Kui kartulite maailma minna, siis see tähendaks seda, et igal aastal ostad oma kartulivaru ette, riik jätkuvalt paneb sulle raha juurde - igale kilole, mille ostad, riik paneb kaks juurde -, aga sa pead tõenäoliselt talumeeste käest otsima otsepakkumisi, võtad oma auto, laed pagasniku ääreni täis ja tood tema käest koju, paned keldrisse, säilitad, vaatad, et idanema ei läheks ja siis terve talve varu peab olema õigesti jagatud. See on kindlasti keerulisem, aga selliselt saab, ma arvan, parema kartuli ja soodsamalt. Nüüd küsimus on, kas tahta sellega tegeleda," selgitas ta.

"Järgmisel aastal saad uuesti osta. Aga kindlasti on palju rohkem tegelemist ja oskusi, vaeva. Hind tuleb parem, aga su aega kulub kindlasti sinna rohkem," lisas ta.

Kolmas variant on väljuda teise samba süsteemist. "Kui kartulite maailma minna, siis see tähendab, et umbes 30 aasta kartulivaru sa võtad kõik korraga välja, riik võtab osa ära. Arvan, et 30 aasta kartulivaru on üks kalluritäis. Lastakse hoovi need kartulid. Probleeme sellega on päris palju, sest tegelikult sa iseenesest peaksid ka ilmselt kevadel uuesti maha istutama, et saada uued kogused endale, sest riik sulle enam juurde ei pane, ja sügisel noppima uuesti üles, sest 30 aastat kartul sul ei püsi. Kõva möllamine. Ja põllumaa on sinna juurde vajalik," selgitas Lepik.

"See tähendab, et ausalt öeldes, enamikul juhtudel 25 aasta pärast enam mingeid kartuleid ei ole. Praegu on küll kõige rohkem kartuleid su kodutänaval, kui kellelgi üldse on, aga 25 aasta pärast on sul ilmselt nälg majas. See on paraku aus võrdlus neist variantidest."

Praeguse seisuga on umbes 130 000 inimest teisest pensionisambast lahkumas. 31. märts on viimane tähtaeg avalduse esitamiseks.

Lepiku sõnul on keskmise inimese jaoks kõige mõistlikum jätkata teises sambas nii nagu seni. Raha välja võtmine on tema hinnangul tuleviku mõttes halb samm.

"Me võime mõelda ühe inimese elust, kus tuleb palju otsuseid õigesti teha. Tuleb olla hea abikaasa, hea vanem, hea töötaja, hea oma raha paigutaja. Me võiks 18-aastaselt saada hea manuaali, kus kõik selgeks teha, kuidas käituda. Finantsotsused, mida sa elu jooksul teed, väga määravad, milline su pensionipõli on," rääkis ta.

Lepik tõdes, et Eesti liigub praegu selles suunas, et inimesed peavad ise rohkem oma pensioniraha koguma.

"Ma pigem arvan, et Eesti liigub selles suunas, et sissetulekud kasvavad ja inimestel on pension 20 aasta pärast parem kui täna. Aga arvan, et see pension tuleb suures osas ise koguda. Esimesele sambale lootma jääda, ma arvan, on naiivne. Töötavate inimeste ja ülalpeetavate suhe kogu aeg halveneb, mis tähendab, et järjest vähem raha jääb tegelikult pensioniteks," selgitas Lepik.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: