"Välisilm": Hiina võttis ette neile ebasobivaid ütlusi teinud rõivatootjad

Foto: SCANPIX/Reuters/Thomas Peter

Hiina on viimastel nädalatel vastasseisus läänega avanud uue rinde, sedakorda lääne tekstiilitööstuse vastu eesotsas populaarse kiirmoefirmaga H&M. Suurriik on pannud firmad valiku ette – kui soovid Hiinas tegutseda, siis ei mingit juttu uiguuride sunnitööst ega selle vältimisest.

Hiina on maailma tehas ja selle loodepiirkond Xinjiang selle tehase üks tublim tsehh. Hiinas kasvab viiendik maailma puuvillast ja ligi 85 protsenti sellest just Xinjiangi piirkonnas ning mõistagi jõuab see sageli meile kõigile tuttavate kaubamärkide särkidesse-pükstesse.

Moslemivähemus uiguurid nimetab oma kodukohta Ida-Turkestaniks. Neist on sealses tekstiilitööstuses saanud kohati sunnitöölised.

Pärast seda kui lääneriigid kehtestasid Hiinale uiguuride tagakiusamise eest sanktsioonid, otsis Hiina üles Rootsi kiirmoefirma H&M eelmise aasta teate kavatsuse kohta loobuda Xinjiangi puuvilla ostmisest. Peagi leidis ettevõte end väljavisatuna Hiina e-ärist ja avalikkuse pahameele alt ning nende poed sõna otseses mõttes kadusid Hiina kaardirakendustes kaardilt.

"Ma olen ka näinud internetis, et keegi ei lähe enam H&M-i poodidesse. Kas nii on võimalik Hiina turul ellu jääda ja siit raha teenida? Nii ei teeni siit pennigi," ütles Xinjiangi avalike suhete osakonna asejuht Xu Guixiang.

"Teatud Hiina-vastased jõud USA-s ja teistes lääneriikides ei suuda lihtsalt alla anda. Nad on südametunnistuseta ja neil ei ole probleeme kõikvõimalike valede fabritseerimise ja valeuudistega, sepitsedes absurdsusi, nagu sunnitöö ja genotsiid. Nende tegelik eesmärk on strateegiline vandenõu sihiga kutsuda esile rahutused Xinjiangis ja pidurdada Hiina arengut," lausus Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hua Chunying.

Sellega jäid surve alla ka mitmed teised lääne rõivabrändid, nagu näiteks Zara, Nike, Adidas ja Burberry, kes kõik on osalised Parema Puuvilla Algatuses. Kui Hiina võimud ja ametlik meedia räägivad, et mingit sunnitööd ei ole, suurema osa tööst teevad masinad, töötajad saavad head palka ja on rahul, siis uiguurid jagavad teistsuguse meeleoluga ülesvõtteid.

Välismaal elavad uiguuri iseseisvuslased on moodustanud oma valitsuse.

"Võib näha palju videoid, kus on näha, et uiguure sunnitakse neil puuvillapõldudel töötama, sealhulgas väikseid lapsi, alla viieaastaseid lapsi. Suurem osa puuvillapõldudest kuulub Xinjiangi tootmise ja ehituse korporatsioonile, mis on paramilitaarne ühendus, mis on loodud 1954. aastal Ida-Turkestani koloniseerimiseks. Me tahame, et kõik ettevõtted loobuksid toodete kasutamisest, mis võiksid olla seotud uiguuride ja teiste turgi rahvaste orjatööga," rääkis Ida-Turkestani eksiilvalitsuse peaminister Salih Hudayar.

Ümberõpe, sunnitöö, steriliseerimine

USA Colorado ülikooli Aasia uuringute keskuse teadur Darren Byler on uiguuridega toimuvat põhjalikult uurinud ja tema kirjeldab sealset puuvillaäri järgnevalt.

"On suur tõenäosus, et kasutatud on määratud või sunnitud tööd. Mõnel juhul makstakse inimestele miinimumpalka või isegi rohkem, mõnel juhul töö eest ei maksta või makstakse liiga vähe. On selge, et on laialt levinud palgalt kulude mahaarvamine. Isegi kui lepingu järgi on palk teatud suurusega, siis eluaseme-, transpordi- ja toidukulude katteks ütlevad tehaseomanikud, et nad võivad võtta osa palgast. Sest töötajatel pole vaba voli lahkuda, neil ei ole vabadust valida oma tööaega ega elukohta; see tähendab, et seal ei ole vabadust," rääkis Byler.

Eesti välispoliitika Instituudi teadur Frank Jüris ütles, et uiguurid ja moslemivähemus, kes lõpetavad ümberõppeasutuse, saadetakse ilma keeldumise võimaluseta 27 tehasesse üle Hiina, mis kasutavad tööhõive projekti. "See on murekoht. Neile makstakse kuuendik miinimumpalgast ja keeldumise korral saadetakse tagasi ümberõppeasutustesse. Satelliitfotodelt näha, et ka neis asutustes on loodud tootmisüksus," lausus Jüris.

Austraalia mõttekoja ASPI eelmisel aastal avaldatud uurimuse järgi oli sunnitööd võimalik leida 82 suure rahvusvahelise brändi tootmises Hiinas, rõivatööstuse kõrval ka elektroonikas ja autotööstuses, näiteks Apple´is või Volkswagenis.

Rõivatootjad on praeguses kokkupõrkes hoidunud kommentaaridest ja püüdnud oma varem avaldatud seisukohti veebilehtedel pehmendada või peita. Laveerimine muutub aga üha raskemaks.

"Ma arvan, et mõned ettevõtted juba viivad oma tootmist Indiasse või Usbekistani, kus on samuti sunnitöö kogemus. See hakkab juba muutuma. Teised ettevõtted, nagu Fila, mis on Korea kompanii, püüdis mängida mõlemale poole. Neil on Fila Hiina bränd ja rahvusvaheline bränd, Hiina bränd vannub truudust Xinjiangi puuvillale. Samal ajal nende firma rahvusvaheline pool kinnitab, et ei, me ei kasuta kunagi Xinjiangi puuvilla. Püütakse eri auditooriumiga erinevalt suhelda," rääkis Byler.

Byleri sõnul on seda silmakirjalikkust üsna kerge näha. "Ma ei tea, kuivõrd jätkusuutlik strateegia see on. Ma arvan, et tuleb muutus. See sõltub ettevõtte turuosast – kui põhitegevus on Hiinas, siis on väga raske sellest eemalduda. Kellel on laiem haare, neile on see kergem," nentis Byler.

Sunnitöö on muidugi vaid osa laiemast probleemist. Hiina on terrorismi ja mässumeele väljajuurimise põhjendusel saatnud moslemivähemust massiliselt niinimetatud ümberõppekeskustesse sisuliselt ei millegi eest. Uiguurid ja lääne analüütikud räägivad koonduslaagritest, vägivallast ja genotsiidist.

"Definitsiooni järgi vastab see kõige paremini kultuurigenotsiidile. Ühte vähemusrahvust ja nende kultuuri tasalülitatakse. See sai alguse juba 2016. aastal, viis aastat on möödunud ja uiguuride kaitseks on väga vähe ära tehtud. Algas see politseiriigi ülesehitamise ja jälitussüsteemi rajamisega, tänaseks on see võtnud sunnitöö ja sundsteriliseerimise vormi," rääkis Frank Jüris.

Eksiilvalitsuse peaminister Hudayar ütles, et tegelikult on need koonduslaagrid, kus inimesed peavad lahti ütlema oma etnilisest ja usulisest identiteedist. "Ideoloogiline koolitus vähemalt 14 tundi päevas, piinatud, vägistatud ja väljaspool laagreid saadetakse tuhanded lapsed lastekodudesse, kus neid kasvatatakse lojaalseteks kodanikeks. Naised peavad abielluma hiinlastega, organid müüakse kui halal organid, steriliseeritakse naised. Nad hävitavad iga meie elu aspekti," kirjedlas Hudayar.

Xinjiang jääb Hiina ambitsioonika globaalse haardega uue siiditee projekti teele. Hudayar soovitab rahvusvaheliselt Hiina suhtes ettevaatust ja karmimat hoiakut, mis on ka süvenema hakanud.

"Nad (hiinlased – toim.) võtavad riike võlalõksu, röövides neilt vaikselt iseseisvuse. See juhtus meiega 70 aastat tagasi, nad tulid meie juurde magusate lubadustega, ja 70 aastat hiljem oleme me siin silmitsi genotsiidiga," lausus Hudayar.

Byleri sõnul on maailm võtmas karmimat hoiakut Hiina suhtes ning tundub, et erinevalt eelmisest USA administratsioonist soovitakse seda teha kollektiivselt.  

"Muutused on pikaajalised, aga need liiguvad õiges suunas," nentis Frank Jüris.

 Hiina on ettevõtted pannud puuvillavaliku ette ja ilmselt ei jää see üksikuks lühiajaliseks käteväänamiseks. Poliitiline vastasseis süveneb ja kokkupõrkekursil liigutakse järgmise aasta Pekingi olümpia poole.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: