Eesti on Ida-Euroopa kõige kõrgema heaolu tasemega riik, selgub ülevaatest. Eesti tugevaimaks küljeks on inimeste heaolu suurendav looduskeskkond, millega ta asub pingereas 10. positsioonil, nõrgimaks aga tervise valdkond (51. positsioon) kõigi riikide võrdluses.

Legatum Institute kasutab heaolu indeksi koostamisel 12 erineva valdkonna näitajaid, mis on grupeeritud neljakaupa kolme rühma - ühiskond ja selle juhtimine, majandus ning inimeste elu puudutavad näitajad.

Eesti on viimase kümne aastaga teinud märkimisväärse tõusu kõigis neljas ühiskonnaelu valdkonnas, märgitakse ülevaates. Turvalisuse näitajalt on Eesti 30. positsioonil, isikliku vabaduse näitajalt 25., riigi toimimise näitajalt 16. ja sotsiaalse kapitali suuruselt 41. positsioonil.

"Eesti inimeste isiklikud ja perekonnasuhted on tugevnenud: mullu ütles 92 protsenti vastanutest, et saab häda korral oma lähedastelt abi küsida, kümme aastat tagasi oli sama näitaja 85 protsenti. Samuti on kasvanud usaldus võimuorganite suhtes: kümne aastaga on politseid usaldavate inimeste arv kasvanud 63 protsendilt 75 protsendile ning valitsust usaldavate Eesti inimeste osakaal 22 protsendilt 40 protsendile. See muutus on tõstnud Eesti sotsiaalse kapitali näitajalt 35 koha võrra," märgitakse ülevaates.

Majandusvaldkonnas on Eesti investeerimiskeskkonna näitajatelt 20. kohal, ettevõtluskeskkonna osas 18. kohal, turu toimimise näitajatelt 36. ning majanduse jätkusuutlikkust ja tööjõu kaasatust iseloomustava näitajatega 15. kohal.

Inimeste elutingimuste näitajalt on Eesti maailmas 15. positsioonil, tervise valdkonna näitajatelt - see hõlmab nii inimeste tervist, kui ka meditsiiniteenuseid, haigusi, riskifaktoreid ja suremust, on Eesti aga 51. kohal. Haridussüsteemi toimimise ning elanikkonna haridustaseme näitajatelt on Eesti 19. kohal maailmas ning inimesi otseselt mõjutava looduskeskkonna näitajatelt maailma 10. riik.

"Me teame, et heaolu on kõrge riikides, mille valitsused teevad otsuseid viisil, mis edendab usaldust ja austab oma kodanike vabadusi: õitsvad riigid on need, mida valitsetakse kodanike heakskiidul ja kus kodanikud võtavad ka ise vastutuse," ütles Legatum Institute'i tegevjuht Philippa Stroud oma eessõnas raportile. "Kõrge heaoluga riikides tehakse majandusotsuseid vastutustundlikult, keskkonna ja kasvu jätkusuutlikkusele mõeldes ning inimeste isikliku arenguga arvestades," jätkas Stroud. Ta lisas, et sellistes riikides käivad isiklik vastutus ja vabadus käsikäes, mis tähendab, et inimesed saavad vabalt tegutseda, võttes vastutuse iseenda ja oma kogukonna ees. Samuti hoolitsevad kõrge heaoluga riikides kodanikud oma vaimse ja füüsilise tervise eest ning ravi on kõigile kättesaadav. Ka ei tee inimesed sellistes ühiskondades otsuseid, mis võiks kahjustada teiste tervist.

Raportist selgub, et Ida-Euroopa riikide rühma viie parima seas on kõik kolm Balti riiki: Eesti 21. positsioonil, Läti 32. ja Leedu 34. kohal, Eesti ja Läti vahele mahuvad Sloveenia (26.) ja Tšehhi (29.).

Maailma heaolu edetabeli esikohal on Taani, millele järgnevad Norra ja Šveits. Esikolmikule järgnevad Rootsi (4.) , Soome (5.), Holland, Uus-Meremaa, Saksamaa, Luksemburg ja Austria. Eesti idanaaber Venemaa pingereas 76. kohal.

Kõige kõrgema heaolu tasemega maailmajagu on Põhja-Ameerika (USA ja Kanada), sellele järgnevad Lääne-Euroopa ning kolmas on Ida-Euroopa. Neile järgnevad Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide rühm, viies on Aasia - Vaikse ookeani piirkonna riigid, kuues Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ning seitsmes Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid.

Legatum Institute on Londonis baseeruv mõttekoda, mis soovib selliste andmete pakkumisega edendada globaalset arengut ning ühiskondade välja aitamist vaesusest.