Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Eesti heaoluindeksi paranemist pärsib suhtumine immigrantidesse
Legatum Institute´i koostatud riikide heaoluindeksi põhjal selgub, et Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist ohustab siinne suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse.
Värsket uudist Eesti tõusust heaoluindeksi pingereas 33. kohalt 31. kohale tumestab üks asjaolu. Kaheksa liitnäitaja hulgas on üks - isiklikud vabadused - mille osas Eesti platseerub alles 70-ndaks, kirjutab statistikablogis statistikaameti peaanalüütik Aavo Heinlo.
Isiklike vabaduste näitaja koosneb omakorda viiest näitajast, mille hulgas on nii sallivus immigrantide kui ka vähemusrahvuste suhtes. Defineeritud on mõlemad näitajad üsna lihtsalt, nimelt jah-vastuste osatähtsusena küsimusele "kas linn või piirkond, kus sa elad on hea koht elamiseks vastavale inimgrupile või mitte?"
110 riigi hulgast, kelle jaoks heaoluindeksit kokku pannakse, jääb Eesti suhtumises immigrantidesse esimese saja hulka ehk 98. kohale. Vaadates oma naabreid tabelis, tundub nagu oleks sattunud kõverpeegli ette. Eestis andis küsimusele jaatava vastuse 45,26 protsenti inimestest ning Eesti naabriteks edetabelis on Liibanon (96. koht) ja Maroko (97. koht) ning Ruanda (99. koht) ja Etioopia (100. koht). Edetabelit juhivad Uus-Meremaa ja Kanada, kus üle 90 protsendi küsitletutest arvavad, et immigrantidel on hea elada.
Suhtumises vähemusrahvustesse on Eesti küll eespool kahest Euroopa Liidu riigist (Tšehhist ja Kreekast), kuid kokkuvõttes asub Eesti tulemusega 55,52 protsenti edetabelis 84. kohal. Selles kategoorias on edetabeli liidriteks Kanada, Singapur ja Bangladesh.
Isiklike vabaduste näitaja koosneb omakorda viiest näitajast, mille hulgas on nii sallivus immigrantide kui ka vähemusrahvuste suhtes. Defineeritud on mõlemad näitajad üsna lihtsalt, nimelt jah-vastuste osatähtsusena küsimusele "kas linn või piirkond, kus sa elad on hea koht elamiseks vastavale inimgrupile või mitte?"
110 riigi hulgast, kelle jaoks heaoluindeksit kokku pannakse, jääb Eesti suhtumises immigrantidesse esimese saja hulka ehk 98. kohale. Vaadates oma naabreid tabelis, tundub nagu oleks sattunud kõverpeegli ette. Eestis andis küsimusele jaatava vastuse 45,26 protsenti inimestest ning Eesti naabriteks edetabelis on Liibanon (96. koht) ja Maroko (97. koht) ning Ruanda (99. koht) ja Etioopia (100. koht). Edetabelit juhivad Uus-Meremaa ja Kanada, kus üle 90 protsendi küsitletutest arvavad, et immigrantidel on hea elada.
Suhtumises vähemusrahvustesse on Eesti küll eespool kahest Euroopa Liidu riigist (Tšehhist ja Kreekast), kuid kokkuvõttes asub Eesti tulemusega 55,52 protsenti edetabelis 84. kohal. Selles kategoorias on edetabeli liidriteks Kanada, Singapur ja Bangladesh.
Toimetaja: Laur Viirand