Gröönimaa valimistel tõusis poliitilise tüli keskmesse Kvanefjeld, kuid mitte selle ilusa vaate pärast, vaid seetõttu, et lumevaiba ja maapinna all on peidus uraan ja haruldased muldmetallid, mille turg maailmas on Hiina kontrolli all.

Kvanefjeldis on eeldatavasti maailma suurimad mineraalide leiukohad väljaspool Hiinat. Piirkonda on alates 2007. aastast uurinud Austraalia kompanii Greenland Minerals.

"See on Gröönimaa majandusele tuntavalt kasulik. Gröönimaa muutub tähtsaks osaliseks, sest oleme sattunud 15-20 protsendile maailma vajadusest nende maavarade osas. Eriti aga haruldaste muldmetallide osas, mis õhutab tagant rohepööret suures osas maailmas," selgitas Greenland Mineralsi juht Jorn Skov Nielsen.

Kvanefjeldist saaks aastas 30 000 tonni mineraale, mis oleks kümnendik maailma toodangust. Planeeritud auk asub vaid seitsme kilomeetri kaugusel Narsaqi nimelisest linnast, kus elab 1400 inimest. Avatud kaevanduse puhul sõltub palju sellest, kustpoolt puhub tuul.

"Isiklikult, Narsaqi elanikuna pean ütlema ei. Aga ma ei ole kindel, kas see on Gröönimaale kasulik," sõnas mehaanik Aqqaluk Abelsen.

Kui Eestis on Rail Baltic ajanud inimesed kahte lehte, siis Gröönimaal tekitas samasugust muret võimaliku kaevandusloa andmine. Ühel pool on suurt rikkust tõotav tulevik, teisalt aga õrn keskkond. Kaevandusettevõte on valmis järgima ettekirjutusi, et keskkonda hoida, kuid elanikud ei taha ohtu.

"Loodus on väga karm siin Arktikas. Seega ei saa eeldada, et midagi ei juhtu," märkis farmer Aviaja Lennert.

Gröönimaa, mis on poolautonoomne osa Taani kuningriigist, otsustab kõige muu üle, mis ei puuduta välis- ja kaitsepoliitikat ning rahandust. Kaevandusloa otsustamine on Gröönimaa valitsuse kätes, mida viimastel aastakümnetel on juhtinud Siumuti partei. Peaministripartei lootis kaevandusest tekitada saare isemajandamise aluse.

Praegu saab Gröönimaa Taanilt igal aastal üle 600 miljoni euro aastas. "See oleks samm edasi. Saaksime eesmärgile lähemale. See tähendaks, et saaksime ise rahaliselt paremini hakkama," ütles Siumuti partei liige Josef Petersen.

"Peame edasi minema kõigega, mida me vajame," sõnas Siumuti toetaja Helene.

"Esiteks, inimeste tervis. Koht, mis on kaevandus, on liiga lähedal Narsaqile. Ma ei usu, et see oleks gröönimaalastele kuidagigi kasulik," ütles kaevandusele vastu olev Henrik.

Valimistulemused ei jätnud kahtlust - Kvanefjeldi projekti vastu olnud Inuit Ataqatigiit võitis Siumuti ees ning on lubanud projekti külmutada. See sõltub tulevastest koalitsioonipartneritest, sest 31-kohalises parlamendis on Inuit Ataqatigiitil 12 kohta. Parlamenti said veel kolm erakonda vastavalt nelja, kolme ja kahe mandaadiga.

"Meil on tervishoiukriis lahendada. See on nimekirjas esimene. Teiseks on Kvanefjeldi projekt, mis oli valimiskampaanias kesksel kohal. Seda on näha ka tulemustes," ütles Inuit Atagatigiiti liider Mute Bourup Egede.

Rahvusvahelisel tasandil on Gröönimaa muutunud Hiina ja USA vastasseisu osaks. Uuringut läbi viinud ja kaevandusluba taotleva ettevõtte Greenland Mineralsi üks omanikest on Shenghe Resources, mida peetakse Hiina valitsusega seotuks. Hiina geoloogid on nimetanud Gröönimaa maavarasid Pekingile äärmiselt vajalikuks ning need oleksid osa jäise siiditee projektist.

Kvanefjeld ei ole muidugi ainus kaevandus Gröönimaal - tsinki ammutatakse saare põhjaosas, niisamuti kulda. Otsitud on ka naftat ning nii mõnigi USA ja Briti uuring on näidanud, et musta kulda ja gaasi on miljardites kuupmeetrites ootamas.