Gröönimaal asuvad suured uraani ja haruldaste muldmetallide maavarad. Gröönimaa Kvanefjeldi piirkonnas asuvad maailma suurimad muldmetallide varud väljaspool Hiinat. Muldmetallid on kaasaegses elektroonikas hädavajalik tooraine. 

Hiinal on Gröönimaal mitu kaevandusprojekti. Kvanefjeldi arendus kuulub Austraalia kaevandusfirmale Greenland Minerals. Kaevandusfirma suurim aktsionär on Hiina valitsusega seotud ettevõte Shenghe Resources.

"Hiina geoloogid on Gröönimaa mineraalsed maavarad välja toonud kui ressursid, mida Hiina kindlasti vajab. Hiina pankade tegevus Gröönimaal on osa Pekingi laiemast jääsiiditee strateegiast Arktika piirkonnas," teatas The Times.

Gröönimaa kohaliku ajalehe Sermitsiaqi avaldatud uuringus selgus, et 63 protsenti kohalikust elanikkonnast ei toeta Kvanefjeldi kaevandusprojekti. Gröönlased olid mures kaevandamisest tingitud keskkonnakahjude pärast. 

Gröönimaad on viimased 41 aastat valitsenud sotsiaaldemokraatlik Siumuti erakond. Siumut toetab Kvanefjeldi kaevanduse ehitamist. Erakonna sõnul on tegemist olulise sissetuleku allikaga, mis aitaks vähendada saare sõltuvust kalandusest ja Taani toetustest.

Kolmapäeval võitsidki Gröönimaa valimised vasakpoolne roheline erakond Inuit Ataqatigiit (IA).

IA juht Mute Egede plaanib Kvanefjeldi projekti ehitamise tühistada.

"Kõige tähtsam on ületada meie heaolukriis ja edendada Gröönimaa arengut. Siiski ei tohi me selle käigus kahjustada keskkonda," teatas Egede.

Gröönimaa maavarade pärast konkureerivad nii USA kui Hiina. Kaks aastat tagasi tahtis USA endine president Donald Trump Taanilt Gröönimaa ära osta. Trump tahtis tagada USA-le juurdepääsu Gröönimaa maavaradele.

Eelmisel aastal avas USA konsulaadi Gröönimaa pealinnas Nuukis. Konsulaadi eesmärk on vähendada regioonis Hiina ja Venemaa mõjuvõimu.