Möödunud nädala neljapäeval avati Nuuki kesklinnas uus ja vanast väikesest punasest puumajakesest märksa suurem USA konsulaat, mis tõi tänavatele meeleavaldajad.

"Me oleme siin, et teile teada anda, et me ei taha olla ameeriklased. Meil on demokraatia ja demokraatlikus maailmas ei tähendab ei," sõnas Inuiti Ataqatigiit partei liige Aqqalukkuluk Fontain.

"Me tahame säilitada oma riiki ning USA ei tohi tulla ja seda üle võtta. Sellepärast me siin olemegi," lausus USA-vastane protestija.

"(Trumpi - toim) ähvardused ja muud asjad on kestnud juba peaaegu poolteist aastat, see on talumatu," ütles teine protestija.

"Nad peavad lõpetama mõtlemise, et nad saaks meie riigi üle võtta. Nad peaks lõpetama üldse selle üritamise," lausus meeleavaldaja.

"Üle gröönimaalaste peade käib minu arvates väga kolonialistlik retoorika. Saare äraostmise ja siia hotellide püsti panemise kohta, millest Trump oma meeme on jaganud... See jutt on käinud üle inimeste peade ja on lihtsalt väga ebameeldiv meeldetuletus inimestest kui kaubast või tootest, kui millestki, mida saab osta ja müüa," sõnas USA-vastane protestija Aron Bang-Isaken.

Protestijad kogunesid konsulaadi juurde, kus toimus parasjagu pidulik vastuvõtt ning keerasid sellele selja.

"Me lihtsalt pöörame selja, et öelda, et see jõuline kohalolek ei ole see, mida me tahame," ütles meeleavaldaja.

Ülemöödunud nädalal ütles Gröönimaa peaminister, et läbirääkimised USA-ga on tasapisi liikumas õiges suunas ja USA sõjalise kohaloleku suurendamine Arktikas on kõneluste osa. Ühendriikidel on täna Gröönimaal vaid üks, Pituffiki sõjaväebaas ja sellele tahetakse juurde rajada veel mitut. USA soovib, et nende baaside alune maa kuuluks Ühendriikidele. Praeguste kõneluste aluseks on 1951. aastal allkirjastatud leping, mis annab USA sõjaväele Gröönimaal juba suured tegutsemisvõimalused, kuid kõik peab toimuma Kopenhaageni heakskiidul. Tänaseid kõnelusi ei ole Gröönimaa ega Taani väga palju kommenteerinud.

"Mul on muidugi raske seda kommenteerida, esineda konkreetse infoga kõneluste töörühmas toimuva kohta, kuid oleme astunud samme õiges suunas. Esimene õige samm oli hakata omavahel rääkima, selle asemel, et esineda meedias ning lõpetada Gröönimaa ähvardamine, viia vestlused ühte ruumi ja rääkida üksteisega lugupidavalt. Käivad kõnelused suurema julgeoleku teemadel meie regioonis. Sellised vestlused on käimas," lausus Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen.

Käimasolevate kõneluste tegeliku vaimu kohta annab aga aimu tõsiasi, et Gröönimaa võimud konsulaadi avamisele ei läinud.

Kõnealune töörühm loodi jaanuaris, pärast seda, kui Trump Davosis Maailma majandusfoorumil siiski loobus jõu kasutamise ähvardusest Gröönimaa ülevõtmiseks. Töörühm, kuhu kuuluvad Taani, Gröönimaa ja USA, sai ülesandeks leida lahendus Ühendriikide ambitsioonidele.

"Ma ei pea jõudu kasutama. Ma ei taha jõudu kasutada. Ma ei hakka jõudu kasutama. Kõik, mida Ameerika Ühendriigid küsivad, on vaid koht nimega Gröönimaa," sõnas Trump.

Gröönimaa peaminister ütles hiljutisel majandusfoorumil Nuukis, et on selge, et Ühendriikides saadakse kõnelusest töörühmas aru hoopis teistmoodi kui Gröönimaal. Nielsen rõhutas ka, et USA investeeringuid kindlasti ei välistata, kuid kõik see, mis on juhtunud, on gröönimaalased teinud Ühendriikide suhtes väga umbusklikuks ning Gröönimaa ja selle rahvas ei ole jätkuvalt müügiks.

Meenutagem aga, et jaanuari keskpaigas, kui pinged Gröönimaa ümber olid erakordselt kõrged, lubas Trump muuhulgas kehtestada Taanile, Norrale, Rootsile, Prantsusmaale, Saksamaale, Suurbritanniale, Hollandile ja Soomele kümneprotsendilised tollimaksud, mis pidid 1. juunil tõusma 25 protsendini ja kehtima seni, kuni kokkulepe Gröönimaa ostmiseks on saavutatud. Kohe on 1. juuni, tollid ei tõuse ja Gröönimaa on täna veel müümata.