"Föderaalvalitsus on üürituru reguleerimiseks juba seadused vastu võtnud ja piirkondlikud ametiasutused ei vaja täiendavaid meetmeid," teatas Saksamaa konstitutsioonikohus.

Saksamaal kehtestati 2015. aastal üleriigiline üürituru kontrollimise seadus. Seaduse eesmärk oli kontrollide elamupiirkondade kinnisvarahindu.

"2020. aastal kehtestas Berliini senat aga oma üürituru seaduse. Seadus kehtestati aktivistide nõudmisel, kes väitsid, et föderaalvalitsuse seadusest ei piisa Berliini kinnisvarahindade kontrollimiseks," teatas Financial Times.

Berliini senati otsus vihastas Berliini kinnisvarafirmasid ja konservatiivseid poliitikuid. Üürituru reguleerimise kriitikud väitsid, et senati otsus võib mõjuda laastavalt Berliini investeerimiskliimale. 

Kriitikud väitsid samuti, et Berliini senat ületas seaduse kehtestamisel oma volitusi. 

Kohtu otsuse tagajärjel Berliini suurimate kinnisvarafirmade aktsiate hinnad kasvasid. 

"Kohtuotsus ei lahenda kasvavaid pingeid Berliinis, mis on seotud eluasemekriisiga," ütles kinnisvarafirma Vonovia juhataja Rolf Boch.

"Oleks naiivne uskuda, et aktivistid lihtsalt aktsepteerivad kohtu otsust," lisas Boch.

Saksamaa Kristliku-Demokraatide Liidu (CDU) majandusnõukogu peasekretäri Wolgfang Steigeri sõnul on vaja Berliini eluasemekriisi lahendamiseks reaalpoliitilisi meetmeid. 

"Vajame eelkõige bürokraatia vähendamist ja uute korterite ehitamist," ütles Steiger. 

Berliini aktivistid on juba astumas uut radikaalset sammu. Kampaania Expropriate Deutsche Wohnen & Co nõuab, et Berliin riigistaks umbes 200 000 korterit. Enamus korterid kuuluvad suurtele kinnisvarafirmadele, teatas The Financial Times.

Enne koroonaviiruse epideemiat kasvas Berliini elanike arv aastas 40 000 inimese võrra.