Washington Posti andmeil edestas SpaceX-i pakkumine Amazoni miljardäri Jeff Bezose Blue Origini ja kaitsetööstustettevõtet Dynetics. Leping on väärt 2,9 miljardit dollarit. 

NASA otsust võib pidada märkimisväärseks usaldusavalduseks SpaceX-i suhtes, sest varem on agentuuril olnud tavaks palgata hangetes erinevaid ettevõtteid juhuks, kui keegi neist ebaõnnestub. 

Miljardär Elon Muski asutatud SpaceX-i koostöö NASA-ga on ka muidu viljakas. Ettevõtte kosmoselaev Crew Dragon peaks sooritama järgmisel nädalal teise lennu Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS).  

Möödunud aastal korraldas SpaceX esimese eraettevõttena mehitatud lennu ISS-ile. See oli märkimisväärne sündmus Ühendriikide kosmoseprogrammile ka laiemalt, sest esmakordselt viimasel aastakümnel suudeti lähetada astronaute ilmaruumi oma territooriumilt.

Peatatud kosmosesüstikuprogrammi viimase lennu järel 2011. aastal on USA olnud sõltuv Venemaa Sojuz-rakettidest, makstes kohtade eest sellel kallist hinda. 

USA loodab sõlmida Venemaaga lepingu, mille järgi loovutaks riigid oma kosmoselaevades teineteisele kohti, nii et ISS-il oleks kogu aeg nii NASA kui Roskosmose inimesi.

Aastaks 2024 kavandatud Artemise programmi Kuu-lendudel on plaanis kasutada SpaceX-i veel prototüübi järgus olevat kosmoselaeva Starship, mis on kavandatud suure meeskonna jaoks ning peaks maanduma nii Maale kui muudele taevakehadele. 

Korduvkasutamiseks mõeldud Starshipi väljatöötamine ei ole seni sujunud roosiliselt. Katsetustel on plahvatanud juba neli prototüüpi. 

Artemise Kuu-programmi kanderaketina on kavas kasutada NASA pikalt arendatud SLS-i (Space Launch System), mille esimest starti on oodata sel aastal. Seda on siiski juba korduvalt edasi lükatud.

NASA praeguse kava kohaselt lendaks neli astronauti kosmosekapslis Orion Kuu orbiidile saadetavasse Gateway jaama, kuhu oleks juba eelnevalt lähetatud Starship, mis kaks neist Kuu pinnale toimetaks. Astronaudid veedaksid Kuu pinnal nädala enne, kui Starshipiga Kuu orbiidile naaseksid ja seal edasi Orioniga tagasi Maale läheksid. 

Donald Trumpi ametiajal seadis USA Artemise programmi eesmärgiks astronautide viimise Kuule 2024. aastaks, kuid Joe Bideni ajal arvatakse ajakava olevat muutunud paindlikumaks.