TALO tahab kultuuritöötajatele 15-protsendist palgatõusu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Pikett. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO) taotleb kultuuritöötajatele 15-protsendilist palgatõusu. Mais algavatele palgaläbirääkimistele oodatakse ka omavalitsuste esindajaid.

TALO juhatuse esimehe Ago Tuulingu sõnul peeti enne palgaläbirääkimiste avamist nõu Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga küsimuses, kas koroonakriisist tingitud maksulaekumiste languse oludes on üldse eetiline palgalisa küsida ja leiti, et on.

"Väärtusliku töö eest õiglase tasu küsimine on otstarbekas nendele, kes on tööle jäänud, kes töötavad ja kes annavad endast parimat ja tihtilugu mitme inimese eest töötavad. Me oleme seda meelt, et töötasu tõusuga ei tohi juhtuda olukord, kus öeldakse, et töötasu tõusu saate siis, kui te olete nõus kedagi koondama. See positsioon on meil välistatud," rääkis Tuuling.

TALO on sihiks võtnud pea 15-protsendise palgatõsu. Nii näiteks võiks riigieelarvest palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu alammäär alates tulevast aastast tõusta 1300 eurolt 1493 euroni. Sama alamäära soovitakse kõrgema kutsetasemega laste- ja noortetreeneritele. Töötajatel, kelle brutopalk juba ületab leppega saavutatavat alamäära, võiks töötasu kasvada vähemalt 12 protsendi võrra.  

"Me alati teeme ka sellised väikesed taustauuringud enne läbirääkimiste algust ja see number, mis me sinna kirjutasime, see on vaikselt läbi räägitud kultuuriministeeriumi endise ministriga ja ka uue ministriga, selle nagu venitaks välja. Ja seda ka põhjusel, et kaks aastat töötasu alammäära ei tõstetud meil," rääkis Tuuling.

TALO ettepanekul peaks palga alammäär tõusma ka omavalitsuste kultuuritöötajatel, näiteks huvikoolide pedagoogidel ja nende töötasu peaks olema võrdsustatud põhikooli- ja gümnaasiumi pedagoogide töötasude tasemega. Seda aga on Ago Tuulingu hinnangul keeruline saavutada.

"See on tõsine probleem. Kuigi me alati esitame nõude, et ka omavalitsuste liit tuleks läbirääkimiste laua taha volitustega, siis saab ka nendele taotleda riigieelarvest, mitte otse, aga tasandusfondi ja mille iganes kaudu ka teatud vahendeid", selgitas ta.

Linnade ja valdade liidu tegevjuhi Veikko Luhalaidi sõnul pole läbirääkimiste kutse nendeni veel jõudnud, kuid liidu esindajad tuleksid läbirääkimistele pigem vaatlejatena huviga kuulama, sest palgaläbirääkimiste pidamiseks pole omavalitsused liidule volitusi andnud.

TALO  juhatuse esimehe Ago Tuulingu arvates võiks läbirääkimised alata mai algul. Enim on lootust palgatõusule riigieelarvest palka saavatel kultuuritöötajatel, neid on üle 4000. Omavalitsuste 5000  kultuuritöötajajast võib Tuulingu hinnangul palgatõusul loota umbes kolmandik.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: