Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Yoko Alenderile saadetud kirjas juhib Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv tähelepanu ebaõiglasele kompensatsioonimehhanismile, mida riik looduskaitsealuste maade omanikele rangete majandamispiirangute korral pakub.

Kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsade majandamata jätmise eest makstakse Natura hüvitist 110 €/ha aastas, siis rangete majandamispiirangutega piiranguvööndites väljaspool Naturat asuvate metsade eest kompensatsiooni ei maksta. Lepituseks pakutakse maamaksu 50-protsendist vähendamist (2-3 €/ha aastas).

Maaomanikel on võimalus ka valmiv või küpseks saanud mets riigile müüa, kuid rakendatav ostuhinna arvutamise metoodika ei arvesta turuhinda, märgib liit.

Et mitte süvendada looduskaitseliste piirangutega koormatud kinnistute omanike rahuolematust, tegi erametsaliit ettepaneku taastada maadevahetuse võimalus. "Nii saaks metsaomanikud oma traditsioonilist eluviisi maal jätkata," seisab põhjenduses.

Erametsaliidu hinnangul on otstarbekas kõrge loodusväärtusega maid vahetada analoogselt riigile muudel põhjustel vajalike maade vahetamisega - ümberkruntimise käigus. Sellisel kujul toimib maadevahetus ka praegu, näiteks Rail Balticu trassile jäävate maade omandamiseks. Samasugust võimalust soovivad ka looduskaitsealuste maade omanikud.

Erametsaliit tegi keskkonnakomisjonile ettepaneku looduskaitseseaduse muutmiseks ja maadevahetuse võimaluse taastamiseks ka looduskaitsealuste kinnistute puhul.

Riik muutis 2008. aastal looduskaitseseadust, lõpetades looduskaitseliste maade vahetamise ja see asendas selle riigi poolt nende maade väljaostmisega.