Puhastatud jahutusvee vette laskmine toimuks mitme aasta jooksul ja esimest korda tehtaks seda kahe aasta pärast, vahendas "Välisilm".

Souli kalaturul ollakse sellepärast aga mures. "See puudutab seda, mida me sööme. Me ei peaks sööma midagi saastunut, mis võib meie tervist kahjustada. Valitsus peaks takistama Jaapanil meie merd kahjustada. Kui ookean saastub, siis me kardame kala süüa," rääkis Lõuna-Korea elanik Kim Ki-suk.

Fukushima kalameestele tuli uudis vaid mõni päev pärast kohalike kalandusringkondade otsust kalapüügiga esimest korda pärast katastroofi täies mahus jätkata.

"Me just viisime oma kalandustegevuse tagasi täismahule. Kui (puhastatud) vesi ookeani lastakse, siis ma kardan, et naaseb endine olukord," ütles Jaapani kalur Hiromi Matsubara.

Ja küsimus pole ainult kalas. Fukushima randadele on just tagasi tulnud 70 protsenti katastroofieelsetest puhkajatest.

"Fukushima ookean on ilus, lained on ilusad ja see on kuulus koht. Inimesed tahavad seal surfata. Ma ei usu, et keegi tahaks surfata Fukushimas saastunud vees," rääkis Fukushima surfikaupluse omanik Koji Suzuki.

Rahvusvaheline aatomienergia agentuur on lubanud, et jälgib Jaapani tegevust ja kontrollib iga sammu ning muretsemiseks põhjust ei ole. Peadirektor Rafael Mariano sõnul võetakse proove nii kalast kui ka veest, et kontrollida nende koostist.

Jaapan lubab jahutusveest eemaldada kõik radioaktiivsed isotoobid peale vesiniku radioaktiivse triitiumi.

"Ilmselt triitiumi on seal väga vähe ja see muudab keeruliseks selle välja võtmise. Teiseks, triitium on vesiniku üks isotoope. Vesinikku on vees väga palju ju, vesi ju koosnebki vesinikust ja hapnikust ja selles mõttes on vesinikku sealt raske kätte saada, et eristada teda tavalisest vesinikust," selgitas keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Andi Hektor.

Eesti teadlaste hinnangul muretsemiseks põhjust ei peaks olema.

"Triitriumiga on see, et triitiumi pooletusaeg on nii lühike, et kui see lasta näiteks ookeanis piisavalt sügavale, siis meie seda kunagi ei näeks, sest see ei jõuaks nii kiiresti pinnanigi," selgitas Hektor.

"Triitium on inimesele suhteliselt ohutu. Ta on küll radioaktiivne, aga see on suhteliselt väikese energiaga elektron, mis tegelikult väga ohtlik ei ole," ütles Tallinna tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda.

Radioaktiivsust esineb ka looduses ja Eestiski on paiku, kus saaks kätte Fukushima puhastatud jahutusveega võrreldava doosi.

"Meil on siin niisugused uraani sisaldavaid maapinnaseid, kus tekib palju radooni ja kui me ütlesime, et triitium ei ole eriti ohtlik, siis radoon on väga ohtlik. Võib kopsuvähki tekitada," rääkis Kalda.

Radooni normiks on 200 bekrelli kuupmeetri kohta toaõhus.

"Aga meil on selliseid hooneid, kus on 2000. Ja see on umbes võrdväärne sellega, kui jooks Fukushima jahutusvett," ütles Kalda.

Kui me saame radiatsiooni oma elukeskkonnas võrrelda Fukushima tuumajaama jahutusvedelikuga, siis kas peaksime olema mures?

"Ma julgen öelda, et soomlastel pidada olevat kaks korda kõrgem, kuna nendel on graniitaluspõhi. Looduslik foon sõltub sellest, milline on see ümbritsev keskkond. Ja umbes kolm neljandikku annab sellest looduslikust foonist keskkond ja üks neljandik tuleb taevast igal hetkel. Ja loodus on sellega miljonite ja miljardite aastate jooksul harjunud, nii et midagi hullu selles radiatsioonis ei ole. Meid ümbritseb see igal pool praktiliselt ja igal ajal," selgitas tehnikaülikooli Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu.