Eesti president valitakse ilmselt 30.-31. augustil või 25. septembril

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Valimiskogu liikmed Estonia kontserdisaalis. Autor/allikas: Rene Suurkaev/ERR

Poliitikahuvilised peaksid need kuupäevad kalendrisse märkima, sest tõenäoliselt neist ühel saab selgeks, kes on järgmised viis aastat Eesti riigipea.

Riigi valimisteenistus on juba koostanud presidendi valimiste võimaliku ajarea, mida ERR-ile tutvustab valimisteenistuse kommunikatsioonijuht Kristi Sobak. Heidame sellele pilgu ja meenutame, mis toimus samal ajal viis aastat tagasi, kui eelmine kord valiti Eestile uus president.

Juunis teevad vähemalt 21 riigikogu liiget või praegune riigipea Kersti Kaljulaid või valitsus ettepaneku parlamendi erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks, et valida Vabariigi President. Riigikogu esimees Jüri Ratas kutsubki seepeale – pidades nõu valimiskomisjoniga – riigikogu liikmed Toompeale esmaspäevaks, 30. augustiks kell 13.

Presidendikandidaatide esitamine algab neli päeva varem, 26. augustil kell 9. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ehk 21 liikmel. Kandidaatide esitamine lõpeb 28. augustil kell 18.

Pühapäeval, 29. augustil registreerib Vabariigi Valimiskomisjon kandidaadid, kes peavad esitama omakäelise nõusoleku kandideerimiseks, panema sellele kuupäeva ja allkirja.

30. augustil kell 13 algab presidendivalimiste esimene hääletusvoor riigikogus. Kõik presidendivalimiste hääletused on salajased.

Selleks, et saada valituks Vabariigi Presidendiks, peab kandidaadi poolt andma hääle vähemalt 2/3 parlamendist ehk 68 inimest.

Kui ükski kandidaat ei saa sellist häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval teine hääletusvoor.

2016. aastal just nii läkski. Esimene hääletusvoor riigikogus toimus siis 29. augustil. Kandidaate oli kolm: sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna ühiskandidaat sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, Keskerakonna kandidaat Mailis Reps, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna ühiskandidaat kunagine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks. Nestor sai 40, Reps 26 ja Jõks 25 häält.

Nüüd algab valimisteenistuse kava järgi 31. augustil kell 8 uuesti kandidaatide registreerimiseks esitamine, mis lõpeb kell 10 ning presidendivalimiste teine hääletusvoor riigikogus algab samal päeval kell 12. Taas on võiduks vaja vähemalt 68 häält. Kui aga ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval kell 16 kolmas hääletusvoor.

Viis aastat tagasi kulgesid sündmused täpselt sellise stsenaariumi järgi. Presidendivalimiste teine voor riigikogus toimus 30. augustil. Sotside ja Reformierakonna kokkuleppel esitati siis Nestori asemel reformierakondlase Siim Kallase kandidatuur. Nn vanadest olijatest kandideerisid jälle Mailis Reps ja Allar Jõks. Kallas kogus 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält.

Kolmandas voorus kantakse valimissedelile kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaatide nimed. Kui kandideerib ainult üks kandidaat, kantakse hääletamissedelile vaid tema nimi. Ja nii nagu ennegi, osutub valituks kandidaat, kelle poolt hääletab 2/3 riigikogust.

2016. aasta augustis oli kolmas hääletusvoor täielik fiasko. Siim Kallas kogus riigikogu liikmetelt 42 ja Mailis Reps 26 häält ning 30 hääletamissedelit olid tühjaks jäetud.

Kui ükski kandidaat ei saa parlamendis nõutavat häälteenamust, teatab riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval valimiskogu kokku kutsumisest, mis peab kogunema ühe kuu jooksul. Tänavu juhtuks see arvatavasti laupäeval, 25. septembril.

Valimiskomisjon saadab kohe teatise kohaliku omavalitsuse volikogudele ning praeguse kava järgi peavad kõik volikogud valima 18. septembriks oma esindaja või esindajad valimiskogus.

Valimiskogusse kuuluvad kõik riigikogu 101 liiget ja 107 esindajat valdade ja linnade volikogudest. Kokku on valimiskogus 208 liiget. Võrdluseks – viis aastat tagasi kuulus valimiskogusse 335 inimest, aga siis oli ka omavalitsusi 213. Nüüd on neid 79.

21. septembri hommikul algab presidendikandidaatide registreerimiseks esitamine, see õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Valimiskogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks. 23. septembri õhtul kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb.

Järgmisel päeval registreerib valimiskomisjon kandidaadid, kelle vahel valimiskogu kaaluma hakkab. 

25. septembri hommikul kell 10 avatakse Estonia kontserdisaali uksed ja algab valimiskogu liikmete registreerimine.

Kaks tundi hiljem, keskpäeval, algab esimene hääletusvoor valimiskogus. Hääletamissedelil on riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.

Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Viis aastat tagasi kogunes valimiskogu 24. septembril. Esimeses voorus kandideerisid viis inimest: Siim Kallas ja Mailis Reps, kuna nad osalesid riigikogu kolmandas valimisvoorus, lisaks Allar Jõks, rahva seas ülipopulaarne endine välisminister Marina Kaljurand, EKRE esimees Mart Helme. Jõks sai 83, Kallas 81, Reps 79, Kaljurand 75 ja Helme 16 häält. Seega ei õnnestunud neist kellelgi koguda 334 häälest enamust, ehk 168 häält.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval kell 16 teine hääletusvoor. Siin on hääletamissedelil kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Kui kandideerib ainult üks kandidaat, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi. Taas tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

24. septembril 2016, teises voorus, sai Allar Jõks 134 ja Siim Kallas 138 häält. Hääletamissedeli said 333 valimiskogu liiget, hääletamisel osales 332 inimest, neist 57 jättis sedeli tühjaks, kolm sedelit olid kehtetud, üks sedeliümbrik oli tühi. Kallasel jäi võidust puudu 30 toetushäält. Pärast rääkisid poliitikud vajadusest muuta presidendi valimise seadust nii, et valimiskogus oleks võiduks vaja lihthäälteenamust (võidab see, kes saab lõpuks rohkem hääli), kuid seaduse muutmiseni ei ole jõutud.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, läheb riigipea valimine tagasi riigikogusse.

Nii juhtus viis aastat tagasi, kui parlamendis ja siis valimiskogus nurjunud presidendivalimised jõudsid uuesti riigikogusse. Seal valiti erakondade välkkompromissi tulemusel 3. oktoobril 2016 ehk peaaegu 24. tunnil – nädal enne ametisse astumist – riigipeaks Kersti Kaljulaid, senine Euroopa Kontrollikoja liige. Ta oli ainus kandidaat ja sai 81 häält.

Suuremad parlamendierakonnad, Reformi- ja Keskerakond, on öelnud, et ei soovi korrata toonast läbikukkumist alguses riigikogus ja siis valimiskogus ning et hiljemalt valijamehed peaksid uue riigipea valimisega hakkama saama.

Iseseisvuse taastanud Eesti viies Vabariigi President astub ametisse 11. oktoobril, annab riigikogu ees ametivande, peab parlamendis esimese kõne riigipeana ja osaleb õhtul koos abikaasaga ametist lahkunud presidendipaari kõrval oma esimesel vastuvõtul, kuhu on kutsutud Eesti võtmetegijad, diplomaatilise korpuse esindajad ning mõlemale presidendile eriti lähedased inimesed.

Esialgu on aga arvatavasti vähemalt paar kuud teadmata, kelle seast võiks uut riigipead otsida.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: