"Head Eesti inimesed, riigipeana soovin teile viimast korda head võidupüha ja rõõmsat jaaniõhtut," sõnas Karis Raplas peetud kõnes.

"See otsus ei sündinud täna ega kuu aega tagasi ega isegi mitte paar aastat tagasi. Küsimus oli alati selles, millal see otsus avalikuks teha, et ta ei segaks igapäevatööd," ütles Karis pärast kõnet ERR-ile.

Ta märkis, et otsustas mitte kandideerida isiklikel põhjustel. 

"Kindlasti üks põhjus on ka see, et kui ma ametisse astusin, siis ma lubasin oma perele, et üks ametiaeg," lisas president.

Küsimusele, mis talle presidendiametist kõige rohkem on meelde jäänud, vastas Karis: "Ma arvan, et kohtumised inimestega jäävadki meelde. Ma olengi väga tänulik selle kõrge usaldusprotsendi eest, mis Eesti inimesed on mulle andnud ja kindlasti ka nendele poliitikutele, kes olid valmis minu taha tulema, kui ma oleksin kandideerinud."

"Sisemine rahu on võib-olla isegi tähtsam kui muretsemise välisvaenlase pärast," andis ta soovituse järgmisele presidendile. "Täna me nägime, siin on ju palju noori ja ka vanu, kes on valmis meie riiki kaitsma või pigem hoidma ära seda, et keegi meid tahaks üldse rünnata. Kui me kodus suudame olla rahulikud ja üksteise vastu viisakad, ära kuulata teist inimest, temast aru saada, siis ma arvan, et on natukene lihtsam."

Karis oli lubanud jaanipäeva paiku kinnitada, kas kavatseb või ei kavatse teiseks ametiajaks presidendiks kandideerida.

Seni oli erakondadest Karisele uuesti kandideerimiseks toetust avaldanud Keskerakond ja Isamaa. Eesti 200 otsustas Karist mitte toetada. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond olid kahtleval seisukohal. EKRE näeb presidendikandidaadina oma erakonna aseesimees Mart Helmet.

Presidendi valib riigikogu. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut).

Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus.

Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku valimiskogu.

Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Omavalitsuste esindajate arv valimiskogus sõltub kehtivast haldusjaotusest ning hääleõiguslike kodanike arvust vallas või linnas. 2026. aasta alguse seisuga kuulub valimiskogusse 107 volikogude esindajat ja 101 riigikogu liiget. Kokku on valimiskogus 208 liiget.

Esimeseks hääletamisvooruks esitatakse valimiskogule automaatselt kaks riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaati. Lisaks võivad vähemalt 21 valimiskogu liiget seada üles uue kandidaadi.

Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus nõutavat häälteenamust, toimub kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletamisvoor. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ka siis ei osutu ükski kandidaat valituks, algab kogu protseduur riigikogus uuesti.

Riigikogu koguneb presidenti valima 2. septembril.